ARSTINA SOOMES: Lisaks heale palgale on ka huvitav
Tallinna perearstikeskuse Sinu Arst perearst Anna Luik töötab juba kolmandat aastat kaks nädalat Eestis ja ühe nädala Soomes. Teist aastat töötab ta umbes Keila suuruse linna Kankaanpää tervisekeskuses.
„Lisaks sellele, et Soomes on palk hea, on siin ka huvitav tööd teha,“ tunnistas Luik Delfile. Kui uue töökoha esimene äravus on möödas, on Soomes töötada ka palju rahulikum ja keegi patsientidest uksest vahele ei trügi.
Tervisekeskuse töö on Luige sõnul küll raskem kui haiglas. Haigla arst saab ka vähem palka, aga tervisekeskuses ei taheta väga töötada, võrdles ta. Luik märkis, et kuna Soomes on progresseeruv tulumaks, pole teatud tasemest mõtet enam rohkem tööd teha ja nii ei tööta ka arstid suure koormusega.
Tervisekeskuse töö on tihti pingelisem kui töö haiglaoskonnas. Luik möönis, et haigla kirurgiaosakonnas on kindlasti ka raske. Haiglas võib palk olla isegi madalam, aga erilist tungi väiksemates kohtades terviskeskusesse tööle tulla ei ole, seetõttu ongi paljud arstid välismaalt. Enam pole kombeks ka väga suurte koormustega töötada, oma osa on selles ka eelpool mainitud progresseeruval tulumaksul.
Kolm aastat tagasi läks Luik Soome tööle ajalehereklaami kaudu. Täna värbavad Soome firmad uusi meditsiinitöötajaid igal konverentsil, helistavad arstidele otse, saadavad e-kirju. Üks Eestis vastuvõtul käinud Soome haigla personalijuht kutsus Luike Soome tööle lausa vastuvõtu ajal.
Eestis on vähe õdesid
Just õdede osas on näha, et Eestis on elaniku kohta vähem õdesid kui Põhjamaades, märkis Luik. „Eestis teevad arstid ära väga palju seda tööd, milleks on õed võimelised,“ tõdes ta ja loetles - telefoninõustamine, kroonilised patsiendid, diabeetikud, kaalunõustamine ja toitumisnõustamine.
„Kui neile patsientidele on ravi määratud ja haigus kontrolli all, siis võiksid nad tulla ainult õe konsultatsioonile,“ leidis Luik.
Jää hakkab sulama
Ka patsientide usaldus Eesti õdede vastu on Luige hinnangul hakanud kasvama. „Tänapäeva õed on kõik kõrgharidusega spetsialistid, nad oskavad osasid asju palju paremini kui arst, meil on siiani mälestus ajast, kus arsti vastas istus õde, kes täitis ainult pabereid, aga õde on täna iseseisev tervishoiutöötaja,“ rääkis Luik. „Õe ülesanded ei kattu tegelikult arsti omadega ja ainult teatud osades käib koostöö.“
„Kes on käinud õe vastuvõtul on andnud küll poistiivset tagasisidet, et nad said abi,“ tunnustas Luik pereõdesid.
Ka õdesid on erineva spetsialiteediga, märkis Luik ja tõi näiteks, et Soomes on diabeediõde, astmaõde, terviseõde. „Nagu ämmaemand on eraldi, kes ei ole enam günekoloogi abi, vaid on eraldiseisev medtöötaja, kelle jälgimise all võib terve rase olla,“ võrdlses Luik.
Ka terve imiku jälgimine võiks Luige hinnangul olla õe ülesanne, nagu see on Soomes ja paljudes teistes riikides. „Kui on mingid probleemid, siis saadetakse laps arsti juurde. Õed suudavad seda väga hästi, nad on selleks õppinud.“
Raseda jälgimine kuulub aga perearsti tööülesannete hulka ja perearstil on selleks ka vastav koolitus läbitud. Kuid igal pool ei ole see majanduslikult võimalik.
Kui perearstid saaksid nüüd võtta tööle teise pereõe, saaks nende vastuvõttu pikendada ja praeguste õdede koormust vähendada, sest praegu jääb õenduslugude täitmine, töö analüüs ja dokumentatsiooni täitmine tihti töövälisele ajale. Luige sõnul on õdedel praegu eriti palju tööd kuu lõpus, kuhu kuhjuvad arvete lõpetamine ja aruandlus.
Samas ei ole Luik kindel, et isegi kui leitakse raha teise pereõe palkamiseks, kas tööd soovivaid õdesid ikka jätkub. „Medkoolis on pereõe praktika üks viimaseid ja enamus häid õdesid on õppimise ajal juba ära räägitud,“ tõdes ta. „Seni me oleme õed küll leidnud, aga see on keeruline, eriti mitmes keeles rääkiva õe leidmine.“ Luige sõnul ei oska nimelt noored õed vene keelt, aga Eestis on patsientide hulgas palju vene keelt rääkivaid inimesi.
Arstid tööta ei jää
Kui õed ka palju vastuvõtte iseseisvalt teevad, siis arstid Luige sõnul tööta siiski ei jää, sest ravi määramine jääb ikkagi arstile. Kui patsient tuleb kabinetti sisse, tuleb arstil eelnevalt tutvuda tema haiguslooga ja hiljem sisestada ka vastuvõtu info. „Vastuvõtt ei ole tükitöö, kui on kiire, siis jäävad andmed haigusloosse kohe sisse kandmata ja hiljem tuleb need mälu järgi kirjutada,“ rääkis Luik.
"Meie keskuses on perearsti vastuvõtuajad 20 minuti pikkused ja see on mõistlik," hindas Luik. Imikutele on Luige sõnul nende praksises tehtud 30 minuti pikkused vastuvõtud. „Patsient ise ei taha ju ka, et ta oleks siin nagu lindi peal,“ sõnas Luik ja lisas, et ägedate haiguste perioodil kipub see siiski nii olema.
Pereõe vastuvõtt kestab vähemalt pool tundi ja nõustamine võiks isegi kauem kesta. „Hästi tüütu on, kui ukse taga käib krõbistamine ja kolistamine,“ sõnas Luik. „Kui arst hakkab vastuvõttu tegema nagu tükitööd, siis tulevadki vead. Vastuvõtt ei tohi muutuda rutiiniks.“
Seevastu ukse taga ei peagi tema sõnul olema järjekorda. „Kui inimene tuleb talle ettenähtud kellaajaks kohale, siis järgmine ootab ukse taga, aga mitte rohkem,“ rääkis perearst. „Seal ei tohigi mingisugust massi olla, mitte nagu nõukogude ajal kui inimesed koridoris passisid.“
Koduvisiite on vähe
Koduvisiit on Luige sõnul harv nähtus ja patsiendiga vastastikune kokkulepe. Eestis käib perearst kodus voodihaigetel ja väikelastel. Koduõe teenuse raames käivad õed näiteks analüüse võtmas ja haavu sidumas.
„Aga sellist nagu vanasti, et pastient helistab arstile ja kurdab kõhuvalu ja palavikku, siis küll arst koju ei lähe,“ rääkis Luik ja võrdles kunagist arsti koju kutsumist tänapäeval pitsa tellimisega.
Isegi kui patsient soovib koduvisiiti, siis alati arst helistab talle tagasi ja üldjuhul leitakse koos, et vastuvõtule tulla on mõistlikum, saab teha ka vajalikud uuringud ja analüüsid.
Luige sõnul ei saa arvestada, et kui arsti vastuvõtt kestab neli tundi, siis neli tundi käib ta koduvisiitidel. Tallinnas jõuaks tunnis teha vaid ühe koduvisiidi. Tegelikkuses töötab arst muidugi rohkem kui neli tundi päevas, sest töö ei piirdu ainult vastuvõtuga.
