Eile pöördus Eesti Arstide liit sotsiaalministeeriumi ja Terviseameti poole seoses väljaspool Euroopa Liitu kvalifikatsiooni omandanud eriarstide registreerimisega Eestis. Arstide liit palub sotsiaalministeeriumilt järelvalvemenetlust ning andmeid väljaspool Euroopa Liitu õppinud arstide kohta. Peale selle tegi Arstide liit sotsiaalministeeriumile ettepaneku kehtestada kolmandate riikide arstide registreerimisel eesti keele oskuse nõue.

Arstide liit kirjutas pöördumises, et Terviseamet on väitnud, et kolmandatest riikidest pärit arstide kutsekvalifikatsiooni tunnustamiseks ja registreerimiseks võimaldab seadus korvata Eesti residentuurist lühemat eriarstiõpet erialase töötamisega. See tähendab seda, et puuduliku väljaõppega arste ei suunata Tartu Ülikooli sobivustestile.

Arstide liit tegi selle aasta aprilli alguses avalduse õiguskantslerile, milles palusid hinnangut sellele, kas väljaspool Euroopa Liitu õppinud arstide kvalifikatsiooni tunnustamine ja registreerimine vastab ikka seadusele. Õiguskantsler leidis, et Terviseameti seaduse sätete tõlgendus pole õigusaktidega kooskõlas.

Arstide Liit ja erialaseltsid tunnevad muret, et tegemist võib olla patsiente ohustava olukorraga, sest Terviseamet on võinud eksliku seadusetõlgenduse tõttu registrisse kanda ja tööle lubada piisava väljaõppeta ja kontrollimata kvalifikatsiooniga arste. Kuna Eestis eriarstidena registreeritud arstid saavad õiguse töötada kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides, siis on probleemi käsitlenud ka Euroopa Eriarstide Ühendus.

Õiguskantsler ei pidanud võimalikuks hinnata, kas Terviseameti senine tegevus kolmandatest riikidest tulevate eriarstide registreerimisel vastab seadustele, kuna arstide liit ei esitanud andmeid registreerimisel esinenud konkreetsete rikkumiste kohta. Arstide liidul niisugused andmed puuduvad, kuna tervishoiutöötajate registri avalikes andmetes ei ole teavet registreerimise aja ega kvalifikatsiooni omandamise või selle tunnustamise aluste kohta. Terviseamet teatas oma kodulehel, et alates 2003. aastast on Eesti tervishoiutöötajate registrisse kantud 140 arsti, kes ei ole oma kvalifikatsiooni omandanud Tartu Ülikoolis, 99 neist on omandanud oma hariduse endise NSVL koosseisu kuulunud riikides.