Juba uuest aastast plaanib haigekassa muuta haiglate lepinguid nii, et ambulatoorne eriarstiabi koondub suurtesse haiglatesse Tartus ja Tallinnas. Taoline käik on pahameelt tekitanud nii maakonnahaiglate arstides, patsientides ning tekitab hulga küsimusi ka Eesti Arstide Liidu esindajates.

Arstide liidul ei ole konkreetseid andmeid, millistel erialadel ja kui palju ühes või teises üldhaiglas ravimahtu vähendatakse ja piirkondlikes ning keskhaiglates vastavalt suurendatakse, mistõttu saavad nad muudatuste mõju hinnata ainult üldiselt.

"Ambulatoorse ravi tsentraliseerimine suurtesse haiglatesse on risti vastupidine tegutsemine põhimõttele, et patsient peab saama arstiabi võimalikult kodu lähedal – eelkõige perearstilt, aga ka eriarstilt kergemate või krooniliste haiguste puhul, mida ravitakse ambulatoorselt," sõnas Eesti Arstide Liidu esindaja Katrin Rehemaa.

Arstide liidu arvates on mõistlik kesk- ja regionaalhaiglatesse suunata keerulisemat statsionaarset ravi vajavad patsiendid. "Praeguse muudatusega kaugenetakse patsiendikeskse meditsiini ideest ja haigekassa solidaarsuse printsiibist. Suureneb ebavõrdsus arstiabi kättesaadavuses sõltuvalt elukohast ja kõige raskemasse olukorda pannakse eakad, liikumispuuetega ja vähekindlustatud inimesed."

"Taaskord saab kinnitust, et Eestis on pea ainus eriarstiabi juhtimise instrument haigekassa raha ja lepingumaht ning sotsiaalministeerium tervishoidu ei juhi. Sooviksime näha elanikkonna haigestumuse ja ravivajaduse analüüsi, millel lepingumahtude ümberjagamine põhineb, ning plaani, kuidas hüvitatakse patsientidele suurenevad transpordikulud."

Lisaks toob arstide liit välja, et osa eriarstide vastuvõtte teevad üldhaiglates praegu niinimetatud külalisarstid, kuid ei ole arusaadav, mismoodi paraneb ravi kvaliteet, kui patsient peab hakkama sõitma Tallinna või Tartusse nendesamade arstide juurde. "Samas on õnneks veel alles ka kohalikke, tihtipeale vanemas eas arste. Kui nende koormust oluliselt vähendatakse, siis jäävad paljud tõenäoliselt pensionile, mis muidugi annab haigekassale hea ettekäände eriala rahastamine täielikult lõpetada. Võib-olla see ongi eesmärk."

Eesti Haigekassa saatis 3. novembril kõikidele haiglavõrgu arengukava üldhaiglatele kirja 2016. aastaks eriarstiabis planeeritavate lepingute muudatusettepanekutega. Maakonnahaiglate juhtid ütlesid Maalehele, et endest ettepanekutest nähtub see, et uuest aastast kavandatakse suuremahulisi lepingumuutusi, vähendades üldhaiglatest ostetavate ravijuhtude arvu ja rahastamise mahtu.