Arstid: digilugu on paremini turvatud kui paberkandjal haiguslugu
"Meie haiglas (Põhja-Eesti Regionaalhaigla - toim) saavad näiteks med-õed tutvuda vaid nende patsientide andmetega, kes parajasti haiglaravil viibivad," rääkis ta. "Digiloole neil juurdepääsu pole. Samuti puudub neil juurdepääs haigla polikliinikus vastuvõtul käinud patsientide digilugudele."
Mis puudutab aga arste, siis ütles Saar, et teoreetiliselt peaks neil pärast uue süsteemi täielikku käivitumist olema tõepoolest ligipääs kõikide inimeste digihaiguslugudele. "Samas on siin oma moraalsed ja ka juriidilised piirangud," lisas ta. "Lihtsalt uudishimust ma inimese, kes ei ole minu patsient, isikuandeid kaema ei hakka. Pealegi jääb digiloo igast vaatamisest maha väga konkreetne elektrooniline jälg ja patsiendil on alati õigus mind isegi kohtusse anda, kui talle tundub, et olen tema andmete vastu huvi tundnud, omamata selleks piisavat põhjust."
Just see viimane asjaolu muudabki digiloo, võrreldes paberkandjal oleva haiguslooga, palju turvalisemaks: polikliiniku registratuuris olevate kaustade lugemisest ju mingit jälge lugeja kohta maha ei jää.
Samadel seisukohtadel olid ka Kuressaare perearst Sille Väli ja Saaremaa perearstide seltsi juht Kerli Jaagosild. Küsimusele, kui paljud Saaremaa perearstid praegu digilugu juba kasutavad, ei osanud Jaagosild täpset vastust anda. "Kuna ma ei ole seda statistikat teinud, siis ei saa ma täpset vastust anda," ütles ta. "Võin vaid öelda, et Kuressaare perearstikeskus on digiloole üle läinud, ning arvan, et seda on teinud suurem osa meie perearstidest."
