Arst saatis omaksed surijale passi hankima
“Ta ütles, et surmatõendit ei saa välja kirjutada, sest pass oli juba aasta aegunud,” rääkis lesk Postimehele. Arsti sõnul olnuks tõend võimalik välja anda ka ID-kaardi põhjal, kuid ka seda polnud.
Mees oli seni kõigis asjaajamistes isikut tõendanud juhiloaga, see oli kehtiv, kuid Seeman ei pidanud võimalikuks loa põhjal surma tõendada.
Nii asusidki lesk ja tütred otsima ametiasutustest abi, et surmatõend siiski välja saaks kirjutatud, sest just tõendi alusel võetakse surnukeha külmkambrisse hoiule.
Kodakondsus- ja migratsiooniameti Tartu büroo uksed olid suletud. Omaksed kuulsid ameti peakontorist, et passi nii kiiresti saada pole mingit lootust.
Lõpuks tuli vastu Tartu linna elanikeregister, kust väljaspool tööaega anti välja tõend, et selline inimene on Eesti kodanik ja elab Tartus.
“Kuid kui me need dokumendid doktor Seemani kätte andsime, ütles ta, et ta ei saa kindlustada, et ta surmatõendi välja kirjutab. Ta ütles, et sellist asja pole tal varem olnud ja see on meie individuaalprobleem,” meenutas tütar. “Ta veel tänitas, et oleks tegu invaliidiga, aga täies elujõus mees ei saanud oma pabereid korda tehtud.”
Seeman jättiski tõendi välja kirjutamata. Selle kirjutas välja järgmise päeva valvearst Ellen Võpsu.
Võpsu ei näe põhjust, miks omaksed olid sunnitud ametiasutusi pidi jooksma. Mees oli tuntud, tema nimi oli haigusloos kirjas. Lisaks oli tal kehtiv juhiluba. “Mina ei näinud vajadust mingite paberite järele. Omastele oli see lisatüli, nad olid niigi murest murtud,” lausus Võpsu.
Seeman ütles, et surma registreerimiseks on kindlasti vaja kehtivat passi, aga passi hankimine või olukorra lahendamine ei ole raviarsti mure.
Kliinikumi sisedivisjoni juht Aili Pikk ütles ajalehele, et isiku tuvastamine käib kliinikumis passi alusel. Kui kehtivat passi pole, annab kliinikum surnu politsei kätte, kes peab isiku tuvastama. Tund aega hiljem nentis Pikk, et kui mehel oli olemas kehtiv juhiluba, siis oleks sellest piisanud isiku kindlakstegemiseks.
