Arst: Rüütel ei sobi presidendiks

Neuroloog Helle Nurm ütleb, et arstina ei saa ta nõustuda Arnold Rüütli ametis jätkamisega, sest presidendil näeb ta mitut kognitiivse funktsiooni häiret.

„Vananemisega tekib paratamatult mäluhäire, mõnel vähem ja teisel rohkem. Peaajus hävib päevas 100 000 neuronit,” kirjutab Magdaleena haigla neuroloogia osakonna juhataja Nurm Postimehes.

Teiste kognitiivsete häirete hulka kuuluvad nt afaasia (s.o kõnehäire, ka semantiline), agnoosia (äratundmishäire), apraksia (oskamatus teha varem õpitud tegevust), seletab arst.

Mitme häire esinemise puhul võib tegu olla juba dementsusega: tähelepanu ja kontsentratsioonivõime alanemine, nimede unustamine, asjade kaotamine, õppimisvõime langus, eksimine võõras keskkonnas, suutmatus suhelda korraga rohkem kui ühe inimesega, püüe vältida stressi, kiire vaimne väsimine, suutmatus peast esitada varem läbimõeldud teksti, suutmatus koostada selgesisulisi lauseid ja võimetus end selgelt väljendada jne.

Nurm on eriarvamusel Rahvaliidu poliitikuga, kes on avalikult väitnud, et meie president pakatab tervisest. „Kuidas võib seda otsustada poliitik? Kas ainult kepikõnni järgi? Peale hea füüsilise tervise on väga oluline ka vaimne tervis ja siin näen ma mitut kognitiivse funktsiooni häiret.” Nurm möönab, et tegu võib olla ka normaalse vananemisega ja ta ei püstita diagnoosi. „Peaaegu samasuguste tunnustega kulgeb ka normaalne vananemine, kuid see ei sega igapäevast tegevust ja professionaalsed teadmised säilivad kaua.”

Samas, eksida iseseisvuspäeva ja võidupühaga — see on selge mäluhäire. Selle eksimuse õigustamine või lahtiseletamine omakorda võib olla haiguslik häire, so defekti eitamine või siis lihtsalt vassimine. Arsti hinnangul puudub Arnold Rüütli spontaanselt välja öeldud lausetes tihti selge mõte. „See ei ole kõrge intellektuaalne pilotaaž, vaid semantiline häire. Miks ta kasutab kirjalikku teksti ka lühikõnede puhul (õppimishäire)? Miks ta ei võiks osa võtta teledebatist? Võimalik, et väldib stressisituatsiooni.”