Arnold Rüütli järelhüüe Endel Lippmaale: olla tunnustatud teadlane ja väljapaistev poliitik ühes isikus on harvaesinev nähtus
IN MEMORIAM
Endel Lippmaa
Hüvasti,
Eesti taasiseseisvumisele vundamendi rajaja!
Täna oleme sunnitud kõnelema Endel Lippmaast juba mineviku võtmes. Ajalugu luuakse kindlal ajateljel. Võime küsida – kui meil ei oleks olnud Endel Lippmaad, kas elaksime siis tänases Eestis teistmoodi?
Ei ole asendamatuid inimesi, kuid erakordsete vaimuannetega inimesi, eriti väikerahvaste seas, sünnib harva.
Olla rahvusvaheliselt tunnustatud teadlane, teaduse organisaator, väljapaistev poliitik ja seda kõike ühes isikus, on harvaesinev nähtus.
Ma arvan, et selleks liikumapanevaks jõuks oli Endel Lippmaa erakordne huvi ja austus teadusliku mõtteviisi vastu. Ta ise on väitnud, et tema ametite rohkus on vastavuses kuulsa füüsiku Landau pessimistliku nelinurgaga. Selles nelinurgas jättis Endel Lippmaa endale alati aja teadusega tegelemiseks.
Mul oli au tunda Endel Lippmaad kaua enne seda, kui hakkasime laduma vundamenti Eesti taasiseseisvumisele. Poliitiliselt väga pingelisel perioodil kohtusime peaaegu igal nädalal, et analüüsida edasisi samme nii loodushoiu kui ka poliitika valdkonnas.
Ka Eesti Nõukogude Vabariigis oli asju, kus tõsiteadusliku analüüsiga oli võimalik muuta kõrgemalt poolt tulevaid soove ja käske.
Toome ainult mõned näited. Lippmaa sügav veendumus oli, et maavarade oskusliku kasutamisega peab kaasnema looduskeskkonna võimalikult vähene saastamine. Kui nüüd 1986. aasta lõpus avalikustati Moskva soov uute fosforiidikaevanduste (Kabala-Toolse) rajamiseks, oli just Endel Lippmaa selleks veduriks, kes vedas käima üldrahvaliku vastuseisu ja sisuliselt esmakordselt NLiidu koosseisus tunnetas Eesti rahvas oma ühtekuulumise jõudu. Uute kaevanduste rajamine peatati.
Päevakorda kerkis ka vähemalt kolme uue põlevkivikaevanduse rajamine. Nende plaanide realiseerimine peatati, kuna suuresti tänu Endel Lippmaale õnnestus juhtkonnale nii Eestis kui ka Moskvas selgeks teha, et kasutatav kaevandamistehnoloogia on lootusetult vananenud ja keskkonnaohtlik.
Palju ei ole räägitud tuumajaama rajamisest Eestisse. Võimalikke asukohti oli palju. Üheks arvestatavaks jäi Võrtsjärve äärne ala. Meie akadeemikud, nende hulgas ka Endel Lippmaa, suutsid selle soovi neutraliseerida.
Kavas oli suure tseoliiditehase rajamine Maardusse, mis oleks paratamatult kaasa toonud ulatusliku keskkonnareostuse. Suuresti tänu Endel Lippmaa väga asjatundlikele vastuväidetele jäi see teostamata.
Tulles tagasi Eesti taasiseseisvumise juurde, tuleb tunnistada, et Endel Lippmaa panus sellesse protsessi oli vahetu ja hindamatu. Iseseisev Eesti riik oli tema soovunelm ja kui tekkis selleks eeldus, pühendus ta selle täideviimisele täielikult.
Cicero on väitnud, et suuri asju ei aeta korda jõu, kiiruse ega kehaväledusega, vaid läbimõtlemise, autoriteedi ja otsustusvõimega. See kehtib täiel määral ka Endel Lippmaa kohta.
Temalt endalt küsiti kunagi, mida ta hindab inimestes kõige rohkem. Vastus oli teadlase vaatevinklist. Ta hindas andekust, algatusvõimet ja kangekaelsust. Siia juurde ka tema kriitika, kui ta märkis, et oleks liig soovida loetletud omaduste juurde veel meeldivat ja sõbralikku iseloomu. Korrektne ja lugupidav suhtlemine kuulus Endel Lippmaa iseloomuomaduste juurde.
Oleme kaotanud meie rahva ühe väärikama poja. Ma loodan, et leiame neid teadlasi, kes suudavad üldistada seda, mida Endel Lippmaa tegi teaduse ja Eesti iseseisvuse taastamise hüvanguks.
Minu siiras kaastunne omastele ja sõpradele Endel Lippmaa kaotuse puhul.
