Arnold Rüütel maksis Maarjamäe kruntide eest 208 000 eurot
Delfile antud intervjuus ütles president Arnold Rüütel, et praegune residents Nõmmel on amortiseerunud: veerand radiaatoritest ei tööta ja katus jookseb läbi.
Kas vastab tõele, et maksite 208 000 eurot, et omandada kaks krunti Maarjamäel?
Noh, vastab küll, aga ma ei tahaks seda kommenteerima hakata. Ma teen kõik seaduspäraselt. Selles mõttes ma arvan, et ajakirjanduse huvi ei ole oluline.
Alguses lubas Tallinn krunte teile tasuta, seejärel palus pealinn riigilt, et teie jaoks tehtaks Maareformi seaduse täitmisesse erand. Nüüd maksate kruntide eest ikkagi ise. Kuidas te kommenteerite Tallinna linna senist tegevust?
Ma ei kommenteeriks Tallinna linna tegevust. Ma pole avaldust teinud, et krunte tasuta saada. Kui keegi kuskil on midagi arutanud, siis võib-olla on olnud ametiisikute või institutsioonide sisemine arutelu. Ma arvan, et ärme neid teemasid arutama hakka - ma pole osalenud nendes aruteludes.
See, kus ma praegu elan, sinna tulime siis, kui lahkusime presidendi ametist. Minu korter ei võimaldanud oma materjale sinna viia ja siis sai siia Kaare tänavale tuldud. See on 50ndatel ehitatud maja ja selle tõttu väga halvas seisus.
Vahepeal on mingil määral remonti tehtud, aga nii elektri- kui ka küttesüsteemid ja muu on 50ndatel ehitatud ning seetõttu täiesti amortiseerunud. Nüüd ei tööta siin veerand radiaatoritest, katus jookseb läbi ja nii edasi, aga see kõik pole oluline. Lihtsalt ilma väga kapitaalse remondita ei pea see maja enam kuigi kaua vastu. Sellepärast ma siis samme astusingi, et siit lahkuda.
Miks mitte Nõmme maja remontida?
Riigi Kinnisvara AS oleks remonti alustanud, aga see oleks võtnud aega ja võimalik eelarve oli nii suur, et me perekonnas arutasime, et riigil sellist kulutust meie pärast teha, me leiame, et ei ole õige. Sellepärast ma palusin, et seda kulutust meie pärast mitte teha.
Kuidas kommenteerite Jürgen Ligi seisukohta, et riik ei tee teile erandit ning te peate maksma 208 000 eurot?
Seadust tuleb täita ja ainult toetan tema seisukohta. Siin pole mingit küsimust. Meie pole riigilt või ühiskonnalt mingit erandit oma elus kunagi palunud. Ligi ütles õigesti.
Kas vastab tõele, et peale eluhoone kavatsetakse krundile rajada ka arhiiv, raamatukogu ja Rahvusliku Arengu Fond?
Noh, ma soovin seda teha. Fond töötab, terve rea väljaandeid oleme teinud, tahaksin luua ka fondile võimalused. See kõik on tuleviku küsimus, võib-olla õnnestub. Kõik on ideede järgus ja seetõttu pole mõtet sellest praegu veel rääkida. Enne on vaja projekteerida - kas mahud võimaldavad kõike seda ja nii edasi.
Ajakirjanduse andmetel on teil maja Saaremaal ja Tartus ning korter Tallinnas. Kas see vastab tõele?
Saaremaal on väike suvemaja ja selle päris elamuks ehitamine oleks väga kulukas.
Tartus on tõesti maja, nõukaajal ehitatud, hädapärast on juurdeehitus tehtud, aga see tõesti ei võimaldaks normaalset äraelamist. Me ei mahuks minu ja abikaasa arhiivide ja muu materjaliga sinna ära. See maja on hädapärast ehitatud ja üldse mitte sellise eesmärgiga.
Minu perele kuuluv korter on samuti suhteliselt väike, mis ei võimaldaks normaalseid elu ja töötingimusi. Pealegi on plaan see maha müüa.
Seetõttu ongi parim lahendus ikkagi uue kodu rajamine Maarjamäele.
