Arnold Rüütel kaitses intervjuus EKRE noorliikmeid ning hurjutas praegust võimu
Täna oli Vikerraadio "Tegija" saate külaliseks president Arnold Rüütel, kes rääkis muuhulgas Eesti Konservatiivsest Rahvaerakonnast ja selle eellasest Rahvaliidust, praegustest Eesti probleemidest ning meenutas, kuidas ta 2005. aasta võttis vastu raske otsuse mitte sõita 9. mai pidustusteks Moskvassse.
President Rüütel rääkis alustuseks oma praegusest elust ning tõdes, et see koosneb peamiselt erinevatel konverentsidel ja esinemistel käimisest ning kodustest tegemistest. Näitena tõi Rüütel välja Bakuu, kus ta oli hiljuti ühel rahvusvahelisel üritusel just käinud.
Ülehomme oma 87. sünnipäeva tähistav Rüütel lisas ka, et tervise koha pealt tal suuri kõrvalekaldeid pole pärast südameoperatsiooni olnud ja seegi toimus 17-18 aastat tagasi. Endine riigijuht elavat praegu tervislikult ja käib näiteks tihti kepikõndi tegemas.
Küsimusele, et mis endisele riigijuhile praegu Eesti elus rõõmu ja mis muret valmistab, vastas Rüütel, et kui võrrelda meid teiste üleminekuühiskondadega, siis oleme olnud edukad.
"Samal ajal ei ole me suutnud näha seda arengut tervikuna ja selle tulemusena näeme, kuidas kõigepealt ääremaastuvad teatud piirkonnad ning inimesed lahkuvad," kurtis Rüütel ning lisas, et samuti pole valitsus suutnud luua tingimusi, et areneks väike ja keskmine ettevõtlus.
"Lähima paarikümne aasta jooksul oleme tõsises kriisis ja siis ei suudagi me ehk rääkida põhiseaduse preambulas kehtestatud põhimõtete täitmisest," oli Rüütel mures. Endine riigipea tõdes ka, et praegune võim on kaotanud silmist tähtsaima ehk inimese.
Rüütel: meedias avaldatu ei vasta tõele
Rääkides Eesti Konservatiivsest Rahvaerakonnast (EKRE) ning selle eellasest Rahvaliidust, siis tõdes Rüütel, et kahel parteil vahet peaaegu ei olegi ning mõlemad seisavad rahvuslike põhiväärtuste eest.
Vahe on Rüütli arvates kahel parteil ehk vaid selles, et Rahvaliit oli lõpuks ligi 11 000 liikmega, kuid EKRE-l täna umbes 7000 liiget Samas ka see arv kasvab jõudsalt. "See räägib sellest, et rahval on arusaamine ja tunnetus poliitilistest jõududest ja üldsus toetab EKRE põhimõtteid," arvas Rüütel.
EKRE auesimees lisas ka, et kuigi ühed või teised ütlemised aastad tagasi ja noorpõlves partei noorte poolt ei olnud kohased ja ei vasta EKRE põhimõtetele, tuleb nendest siiski aru saada, sest "nende põhimõtteline soov on kantud põhiväärtustest".
"Ma ei mõistaks neid hukka, aga see, mida on kasutatud ajakirjanduses nende aadressil, see ei vasta ligilähedaseltki tõele," ütles Rüütel.
Ei läinud Moskvasse
Seoses 9. mai lähenemisega meenutas saatejuht Rüütlile 2005. aastat, kui ta otsustas mitte sõita Moskvasse võidupüha paraadile.
"Ühtpidi tuleb tunnustada, et Venemaa kaotas sõjas ilmselt enim inimesi, kuid mitte ainult nemad ja koos Saksamaaga alustasid nad ka sõda. Sõja alustamise süü langeb ka Venemaale. Fašism tuli tõesti likvideerida, see on väga positiivne selles. Samal ajal oleks pidanud Balti riigid saama iseseisvuse, seda aga ei juhtunud. Samuti korrigeeris Venemaa NL-i piire oluliselt," põhjendas Rüütel oma tollast otsust.
"Seega ma leidsin, et see ei oleks õiglane ja Moskvasse minek oleks tähendanud nende sammude tunnustamist, mida tehti Eesti suhtes," lisas Rüütel.
Siiski kohtus Rüütel tol aastal poolkogemata Venemaa presidendi Vladimir Putiniga. Nimelt kutsus Moskva patriarh Eesti ja Venemaa riigipead juubelile ning ürituse käigus mehed kohtusid. "Vahetasime mõned sõnad, aga pikemalt me ei rääkinud. Poliitilisi ja Vene suhete probleeme me ei arutanud," ütles Rüütel.
EL-iga liitumise samm oli õige
Laiemalt Euroopa Liidust rääkides tõdes Rüütel, et oleme suutnud heale tasemele areneda ja otsus EL-iga liituda oli õige. ELi muutused on Rüütli arvates olnud arvestatavad ning liikmeks on võetud rida ühiskondi, mis on mõjutanud majanduslik-sotsiaalset arengut ja loonud eeldused nende ühiskondade arenguks.
"Hoopis uudse olukorrana Venemaa käitumine Krimmi küsimuses ja samuti Venemaa tegevus Ida-Ukrainas, mis on kahtelmata mõjutanud majandust, vaimset keskkonda, arusaamu põhiväärtustest jne," arvas Rüütel.
Endine riigipea kommenteeris ka põgenike situatsiooni ja ütles, et ta on selles küsimuses endiselt konservatiivselt meelestatud.
Rüütli sõnul peame me arvestama, mis toimus Eesti ühiskonnas varasemalt. Nimelt 1939. aasta andmetel oli Eesti ühiskonnas koos Narva taga olevate maade ja Setumaaga kokku 12 protsenti teisi rahvusi ja 8 protsenti venelasi. Kui taasiseseisvusime, oli venelaste osakaal juba üle 40 protsendi ja Rüütel palus siis luua remigratsiooni fond, et kes tahab, võib lahkuda.
"Kui näiteks pole vastuvõetav põhiseaduses kehtestatud nõuded või tahaks teistel põhjustel kodumaale tagasi pöörduda," rääkis Rüütel ja tõdes, et kuigi teised rahvad rikastavad elanikkonda, siis kuskil on ikka piir, "kus me ei suuda säilitada enam oma keelt ja kultuuri selles keskkonnas".
Seega on Rüütli arvates vaja põgenike "koormused" jaotada ELi vahel ühtlaselt ära, mida on teatud määral ka tehtud. Kõige paremaks probleemi lahendamiseks pidas Rüütel aga EL-i ja teiste panust pingekollete leevendamisele, et inimesed ei peaks oma kodumaad üldse jätmagi.
