Kas teie hinnangul tähistavad Eesti riik ja rahvas taasiseseisvumise 20. aastapäeva piisava väärikusega?

Seda on raske hinnata, eks see ole kujunenud teatud määral poliitiliste jõudude ja teiste otsuste alusel. Aga loomulikult on väga tähtsal kohal ka ühiskondlik arvamus, et rahvas sellega kaasa tuleb. Ma usun, et rahva kaasaelamine on väärikas ja inimesed mäletavad seda sündmust ja hindavad seda kõrgelt.

Varasematel aastatel on mõned inimesed kurtnud, et tollased riigijuhid ei võtnud seda aastapäeva kuigi tõsiselt. Kas ka teie arvate sama?

Selline protsess on tõesti toimunud, aga see on vast peale selliseid väga tõsiseid poliitilisi sündmusi mingil määral omane pea igale ühiskonnale. Arvan, et selline protsess, nagu te ütlesite, Eestis neil aastatel tõesti toimus. Arvan, et nüüd on hakatud reaalselt teadvustama, mida iseseisvuse taastamine endast kujutas ja millised ohud oleksid olnud, kui Eesti ühiskond poleks suutnud otsustavatel hetkedel niimoodi organiseeruda ja iseseisvus poleks realiseerunud.

Kas sellist Eesti riiki teie tahtsitegi?

Niimoodi ma ei tahaks sellele küsimusele vastata. Ma usun, et me oleme saanud selle riigi, mida me tahtsime. Aga kui te teete midagi näiteks oma koduaias või remonti oma korteris, siis ei kuku see võibolla alati nii välja, nagu tahtsite. Pärast leiate, et üht või teist asja võiks parandada. Kuivõrd ühiskonnal oli nii palju uudseid probleeme, mida poliitilised jõud ei suutnud omavahel kooskõlastatult lahendada, siis loomulikult ei läinud kõik nii, nagu oleks tahtnud ja vaja olnud. Sellega tuleb arvestada, et see nii ongi. Iseasi on võib-olla see, et kui vaatame Põhjamaid, mis on maailmas inimarengu seisukohalt edukaimad, siis seal on kodanikuühiskonna kujunemiseks ja demokraatlike põhimõtete realiseerimiseks parlamendis kuus ja enam erakonda, eesmärgiga, et viia poliitika maksimaalselt tänavalt parlamenti. See tähendab, et kvalifitseeritumalt lahendatakse kõik küsimused ja seadused, ja seisukohad realiseeruvad tegusamalt.

Arvate, et riigikogus võiks 1-2 erakonda veel olla?

Kaks või koguni kolm, sest kui lähtuda maailmavaatelt, siis kaheparteisüsteem reeglina seda ei võimalda ja ka neljast erakonnast jääb väheseks. Ühiskonnas on nii palju probleeme, mida pole võimalik ühitada, ja rahvas vajab võimalust oma seisukohti välja öelda ja rahva häält tuleks kuulata. Rohem erakondi riigikogus võimaldab võimul rahvast kuulata.

Kui te vaatete kümme aastat ettepoole, siis mida peaks Eesti riik veel tegema, et siin oleks hea elada?

Täiesti kindlasti on vaja enam näha inimest ja tema probleeme. Et sotsiaalset ebavõrdsust oleks ühiskonnas võimalikult vähe. Et inimesed tunneksid Eestimaad oma koduna ja kodumaana, et nad siit ei lahkuks, ja kui nad ajutiselt lähevad, et nad siis tuleksid tagasi. Teiseks on vaja tugevdada ühiskonnas perekonda eelkõige selleks, et sündivus oleks normaalne ja me oleksime rahvana jätkusuutlikud. Loomulikult on iseenesest mõistetav, et peame olema majanduslikult konkurentsivõimelised ja see saab tulla vaid innovatiivsusest oma majanduse ja ettevõtluse arendamisel. Usun, et Eesti on selleks võimeline. Seda võimaldab meie haridustase, loomulikult on ka siin vaja selle täiustamiseks tööd teha. Kujutan ette, et kui me suudame need küsimused realiseerida, siis siis see tähendab ühiskonna kui terviku arengu tasakaalustumist.

Kuidas teil isiklikult praegusel ajal läheb?

Ma olen väga hõivatud. Ma olin Eesti Looduskaitse Seltsi loomise juures ja olin selle kauaaegne esimees. Osalen ka väga palju kohalike probleemide lahendamisel, sest mul on kõigis Eesti piirkondades tuttavaid, kelle kaudu ma nende piirkondade probleeme tean. Olen ka rahvusvaheliselt hõivatud. Töötasin mitmel aastal Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni raames üleminekuühiskondade konsulteerimise ja abistamisega. Jätkan seda tööd ka praegu. Võtan osa paljudest rahvusvahelistest konverentsidest, näiteks Musta mere äärsete maade tippkohtumisest juba aastaid. Samuti kutsuvad üleminekuühiskondade riigipead mind pidevalt mõttevahetustele, näiteks Kesk-Aasia vabariikide juhtidega on kontakte olnud ja kutseid on mujaltki veel. Olen ka olnud aastaid maailmapanga Euroopa ettevõtteid hindavas ekspertgrupis. Seda loetelu võiks veel pikendada.