Armeenia suursaadik: praegu arvavad inimesed, et Eesti on osa Euroopa Liidust, kus on võimalik väga hästi elada

Armeenia suursaadik Eestis Tigran Mkrtchyan ütles venekeelsele Delfile, et Eestil ja Armeenial on palju ühist.

Mkrtchyani sõnul on Armeenia Diplomaatiline Akadeemia üles ehitatud Eesti Diplomaatide Kooli eeskujul. Eesti on samuti Armeenia Diplomaatilise akadeemia üks peamisi nõustajaid Euroopa Liidu riikidest. Eesti Diplomaatide Koolis on Armeeniale eraldatud kaks õppekohta.

Tema sõnul on Eestil ja Armeenial suur koostööpotentsiaal haridusvaldkonnas. Sellest tahab ta rääkida haridusminister Mailis Repsi ja Tartu Ülikooli rektor Volli Kalmuga.

Mkrtchyan ütles, et Euroopa Liidu idapartnerlus on olnud Armeenia jaoks kasulik reformide läbiviimisel. "Me ei liigu edasi teiste partnerite arvelt," rõhutas Mkrtchyan.

"See tähendab, et oleme valmis jätkama koostööd ELiga, aga ei unusta oma teisi kohustusi, näiteks kohustusi Euraasia majandusliidus. Lõppude lõpuks on eesmärgiks kokkulangevate eesmärkide saavutamine," ütles Mkrtchyan.

Vanem põlvkond Armeenias meenutab Eestit peamiselt kui endise Nõukogude Liidu osa. Noorematele seostub aga peamiselt Euroopa Liiduga. "Praegu arvavad inimesed, et Eesti on osa Euroopa Liidust, kus on võimalik saada hea haridus, kus on võimalik väga hästi elada," ütles Mkrtchyan.

Venemaa ja Türgi suhted on viimasel ajal peale lühiajalist teravnemist jälle paranenud. Mkrtchyan ütles, et Armeenia loodab, et Venemaa ja Türgi suhted oleksid võimalikult head, sest kui suhted on halvad, annab see kohe tunda ka Armeenias.

Süüria kodusõja suurimaks mõjuks Armeeniale on Süüriast põgenenud armeenlastele varjupaiga pakkumine. Sõja alguses elas Süürias 120 000 armeenlast, neist 20 000 leidis varjupaiga Armeenias.