Professionaalide väljatõrjumine otsustusprotsessidest on muutumas Eesti ühiskonnas käitumisnormiks, leiab EAL valitsusele ja riigikogule saadetud pöördumises.

“Tõsised probleemid suunatakse üksikisikute tasandile, luuakse “vaenlase” kujud, kellega siis edukalt võideldakse, probleeme sisuliselt arutamata. Välja kujunev uus meetod — arutamise asemel on rünnakud — ei vasta demokraatliku avalikkuse normidele ja on pärit totalitaarsüsteemist,” seisab pöördumises.

“Kõnealuse protsessi ilmekamateks näideteks on muinsuskaitse nõukogu ettepaneku ignoreerimine “Turisti poe” kaitse alla võtmiseks, soov allutada muinsuskaitse ameti juhtimine poliitilistele käsuliinidele, “Kalevipoja” konkursi korraldamine jäigalt vastandudes loomeliitude seisukohtadele ja Tallinna linnavalitsuse uue hoone asukoha valik, eirates kõiki arhitektide liidu soovitusi.”

Korduvalt on mõnede poliitikute poolt avalikus ajakirjanduses alavääristatud ning laimatud EAL-i esimeest Ülar Marki ja aseesimeest Margit Mutsot isiklikult seoses nende poolt väljaöeldud EAL-i ametlike seisukohtadega uue linnavalitsuse hoone konkursi korraldamisel ning Sakala keskuse ehitusloa vaidlustamisel.

Eesti arhitektid ei ole ainukesed, kelle suhtes leiavad aset isikute vastu suunatud aktsioonid. Kahtlusi tekitab ka Eesti Arhitektuurimuuseumis toimunud ebatavaliselt põhjaliku teenistusliku järelvalve ajastus vahetult peale Karin Hallas-Murula sõnavõtte Sakala keskuse kaitseks.

Hirmutamine ja tähelepanu kõrvale juhtimine konkreetsetelt probleemidelt, mille lahendamisest tahetakse spetsialiste eemale hoida, on muutunud igapäevaseks vahendiks poliitilise võimu teostamisel ühiskonnas, meenutades hirmutavalt totalitaarse ühiskonna taastekkimist.

Kahetsusväärne on, et nende rünnakute areeniks on muutunud ka riigikogu.

23.jaanuaril toimunud riigikogu istungil esitas Evelyn Sepp Keskerakonna fraktsiooni nimel laimavaid oletusi ja otsest valet EAL aseesimehe Margit Mutso kohta ning Eesti Arhitektide Liidu aadressil.

Eesti Arhitektide Liit on seisukohal, et Eestis kui demokraatlikus õigusriigis peaksid kehtima eetilised käitumisnormid ka riigikogus.

Ühiskonna areng läheb vales suunas, kui riigikogu tasemel hakatakse kanaliseerima avalikku arutelu üksikisiku probleemideks.