„Tõepoolest, Valdo Praustil on õigus – see on väga korrapärane, aga eks neid selgitusi, miks see on korrapärane, võib olla erinevaid. Kuni pole täpsemaid arheoloogilisi uuringuid tehtud, ei saa ühtki kindlat funktsiooni kinnitada,” rõhutas Kadakas.

„Tavaliselt muinaslinnused ei ole nii korrapärased, aga see, et see objekt on suhteliselt ilusa ringi kujuline, see oli arheoloogidele ju varasemast ajast teada,” rääkis Kadakas. Tema sõnul tegi Eesti arheoloogia suurkuju Evald Tõnisson Sõtke linnuse kohta passi juba sügavatel 70-ndatel.

Nii on märgitud ka sarjas „Muinasaja teadus” ilmunud koguteoses „Eesti muinaslinnused”, et „linnuse ala on enam-vähem ümmarguse põhiplaaniga, ümbritsetud madala ringvalliga”. Kuna ehitist mõõdeti mööda maapinda, siis pole raamatusse kirja pandud mõõtude järgi see päris ümmargune.

Oletatavalt 11.–12. sajandil ehk hilisel rauaajal rajatud peamiselt raudkividest valliga linnus asub Tõnissoni märkmete järgi tasasel metsaalusel, endisel heinamaal. Kadakas leiab, et see võib olla just põhjus, miks linnus nii täpselt ringi kujuga ehitada osati.

„Ringi kui sellist madalal ühetasasel maal saavutada on ehitustehniliselt väga lihtne. Lapsepõlvest võib-olla mäletame, kuidas lehmad olid ketis karjamaal ja käisid ringiratast nii kaugele kui kett ulatus. Sirklimeetodit pole raske välja mõelda ja küllap ka muinasaja või keskaja inimesed on seda hästi osanud. Selle geomeetrilise kujundi saavutamine ei ole keeruline,” rõhutas Kadakas.

„Aga ma saan aru küsimusest, et kui mujal ei ole nii korrapärane, miks siis see on – uurimist vääriv küsimus loomulikult,” sõnas Kadakas, et müstilist või kultuslikku tausta ei pruugi linnusel olla, kuid seda ei saa ka välistada.

„Avatud mõtlemine peab olema, kui teaduslikke hüpoteese püstitada selleks, et neid ühel hetkel minna välja selgitama. Huvitav küsimus, aga hetkel ma ei näe kedagi, kes sinna kohe tahaks minna uurima, aga kui see arheoloog tekib, siis muinsuskaitseametil takistust teaduslikuks uuringuks seal ei ole.”

Kadakas rõhutas siinjuures, et arheoloogiamälestist saab uurida vaid muinsuskaitseameti väljastatud tegevusloaga arheoloog ja lihtsalt asjahuvilised linnusele kaevama minna ei tohi.

Maaleht kirjutas täna, et ajaloohuviline Valdo Praust avastas, et Märjamaa lähedal asuv Sõtke muinaslinnus ehk Sõtküla Kantsimägi on erinevalt teistest korrapärase ringi kujuline. Praust oletas, et tegu võib olla muinaseestlaste observatooriumi või kultusobjektiga.