Ardo Ojasalu: erakonnaseadus peaks laenuvõtmist piirama
„Eelkõige peavad erakonnad ise tegema, et võlgadega hakkama saada, sest need kellele võlgu ollakse, tahavad oma raha tagasi saada,“ rääkis Ojasalu Delfile.
Ojasalu sõnul on erakonnad võlgu olles paratamatult mõjutatavad. „See on laiem probleem ühiskonnas, et erakondadel on sellised võlad, mis tähendab seda, et nad kalduvad võib-olla oma tavapärasest poliitikast kõrvale ja üritavad võlausaldajale või rahastajale meelepärased olla, et oma võlaprobleemi lahendada.“
Erakondade rahastamise järelevalve komisjon on Ojasalu sõnul hakanud otsima mõningaid võimalusi, kuidas erakonnaseadust võiks täiendada või muuta. „Need ettepanekud on veel liiga toored ja neist on vara rääkida, aga ses suunas on hakanud mõtted liikuma ja kindlasti oleks mõistlik, kui ka riigikogu selles suunas midagi ette võtaks.“
Samas märkis ta, et kuna erakonnad ise on riigijuhtimise juures esindatud, siis ei ole nad seda probleemi veel väga tunnistanud ja on pigem kasutanud võimalust enne valimisi ohtralt raha laenata.
Äriettevõte kirjutaks ehk juba pankrotiavaldust
Küsimusele, kas mõni erakond on pankrotistumise ohus, vastas Ojasalu, et erakondade netovara on negatiivne. „Meie komisjoni töötajad on uurinud ka erakondade majandusaasta aruandeid ja sealt vaatab vastu see, et nende netovara on negatiivne. See näitab, et võlg ei ole ühekordne juhtum,“ selgitas Ojasalu.
Ojasõnu sõnas, et kui tegu oleks äriettevõttega, siis selle juhatus peaks juba teatud samme hakkama astuma. „Peaks tegema aktsionäridele ettepaneku kas suurendada kapitali või esitada pankrotiavaldus. Erakondade puhul, kes äriühingud ei ole, seda nõuet ei ole, aga nende majanduslik situatsioon on igal juhul juba tõsine ja kriitiline, mida peaks kreeditorid analüüsima ja võtma seisukoha, kas selliste majandussubjektide krediteerimine on mõistlik või mitte.“
Politoloog Rein Toomla seisukohta, et kui võlg pole riigi toetusest suurem, pole muretsemiseks põhjust, kommenteeris Ojasalu, et peab vaatama, kas erakond pärast riigilt saadud rahaga võla kustutamist midagi muud ka teha suudab. „Kui erakonnal on sekretariaat, peakontor, kus on kulud, siis ta ei saa kogu riigieelarvest saadavat raha kulutada võlgade tasumiseks.“
Suurim osa rahast tuleb riigieelarvest
Ojasalu märkis samuti, et lõviosa erakonna rahastamisest tuleb riigieelarvest. „See tähendab ka seda, et kui võlad suurenevad, siis on erakondadel huvi seda raha suurendada. Tekib poliitiline surve teha eelarveseadusesse muudatusi ja suurendada erakondadele väljamakstavat raha, mis jällegi on teema, mis peaks olema ühiskonnas laiema arutelu objekt, sest mõni teine valdkond jääb rahast ilma.“
Erakondade suhtes ei ole nõuet, et nad suurte võlgade puhul peaksid pankrotiavalduse esitama. „See on probleem, mis erakonnaseaduses vajaks reguleerimist. Peaks olema mingisugune piir seatud, sest erakond on ühiskonnas olulise tähendusega toimemehhanism ja on oht, et kui erakonnal tekivad suured majanduslikud raskused, siis see ei mõjuta ainult erakonda, vaid võib ka laiemat mõju kaasa tuua,“ hoiatas Ojasalu.
