„Mulle on tähtis Eesti panga usaldusväärsus ja maine,“ ütles Hansson ETV saates „Kahekõne“. „Kui ma oleks teisiti toimetanud ja öelnud, et ma ei kommenteeri, siis oleks see teisiti kätte maksnud.“

Hanssoni sõnul ei olnud tema eesmärk saada au teiste maine hinnaga. „Minu isiklik au ei ole siin mängus, see on institutsiooni maine,“ sõnas Hansson vastuseks küsimusele, kas ta ei tõmba vaipa alt Siim Kallaselt, kellest võiks kunagi saada Eesti president.

Hanssoni sõnul väärivad VEB fondiga seotud küsimused vastust. „Me saame veel Eesti siseselt teatud asju edasi ajada,“ kõneles Hansson enam kui kui 20 aasta taguse afääri uurimise kohta ja lisas, et keskpangal ei olnud väga pikad käed asja uurimisel. „Me ei ole uurimisorgan ja me ei saanud kedagi üle kuulata.“

„Me tuvastasime, mis seal toimus,“ sõnas Hansson võltsitud dokumendi kohta. „Aga me ei oska öelda selle kirja koostamise ahelat.“ Hansson leidis, et oleks hea, kui keegi oskaks nendele küsimustele vastata.

Hansson ei mõistnud hukka valitsust, kelle ajal VEB fondi saaga aset leidis. Tema hinnangul oleks valitsus võinud kõik pangad põhja lasta, aga kui seda nii ulatuslikult oleks tehtud, oleks see olnud ohuks Eesti kroonile.

Ka siis kui oleks kõik pangad päästetud, oleks riigieelarve ja seeläbi ka kroon sattunud ohtu. „Vastutustunne krooni tuleviku suhtes mõjutas neid lahendusi,“ sõnas Hansson. „Valitsus oli olnud ametis neli nädalat kui moratoorium kehtestati. Valitsus oli kiirabi abikirurgi olukorras, kus tuli kiiresti toimetada. Nendes olukordades võidi teha ka vigu.“

Küsimusele, miks oli vaja päästa Venemaaga seotud panku, aga mitte Tartu kommertspanka, ütles Hansson, et need olid erinevad juhtumid ja seepärast otsustati asjad erinevalt lahendada. Tema sõnul saneeritakse tänapäeval panku sama moodi erinevalt.