Arboristide koja esimehe sõnul on konkreetsel mereäärsel kinnistul ignoreeritud omavalitsuse seadusandlust. "Kes ja miks selle taga on, sellest saab aimu, kui juurdlus on lõpuni viidud."

Hanso sõnul on oluline vaadelda juhtumit sellest küljest, et kas piirkond on inimeste ootustele vastavalt hooldatud. Kui tegemist on linna maaga ja mereäärne võsa on ülepea kasvanud, siis oleks linn võinud võsaharvendust juba ammu teha. "Ostad mereäärse kinnistu, maksad kõrget hinda, et saaks merevaadet ja siis kasvab sinna lepa- või remmelgavõsa ette, võib seda ootuspäraseks pidada, et inimene võtab selle maha. Aga et puud pooleks lõigata..."

Mõttetu lõikamine

Arboristi kohapealt on puu pooleks lõikamine töövõttena nii puu omaniku tegevust kui puu tervist arvestades mõttetu tegevus, kuna suur ristlõige hakkab mädanema, suur osa lehepinnast ära võetud ning tasakaal võra ja juurestiku vahel on rikutud. "Ma oleks lähenenud sellele asjale hoopis maitsekamalt, oleks taotlenud luba, oleks ettepaneku kinnistu omanikuna kooskõlastanud: hoopis lihtsam oleks jalapealt võra maha võtta. Nüüd need vesikasvud, mis lõikepunktist paari kuu pärast on pool meetrit tagasi kasvanud, sest puu üritab defitsiidi kompenseerida ja see kasvab sinna nii ruttu tagasi." Seega on tegemist ehtsa näitega, kuidas puude mõtteka mahavõtmise nimel oleks saanud linnakodanik ja omavalitsus koostööd teha.

Inimesed ei tea seadusi

Hanso sõnul on nii Tallinnas kui teistes omavalitsustes üle Eesti vähe inimeste ja omavalitsuse omavahelist suhtlust just puuvaldkonnas ning inimesed ei pruugi pahatihti teadagi, et nad ebaseaduslikult puid maha võtavad. "Aga seaduse mittetundmine ei vabasta karistusest, nagu ütleb põhiseadus. Eestis tehakse nii palju roppusi puude kallal, mis arboristi pilgu läbi on täielik sadism. Ja vaadates pilte Kakumäel toimunust tundub, et on tegu sadismiga."

Tallinna raiemääruse eeskirjas seisab, et alates 1,3 kõrguselt mõõdetuna kaheksasentimeetrise läbimõõduga puu on linna puu ning seda omavoliliselt maha lõigata ei tohi. "See on Euroopas absurdne: igalpool mujal on selleks diameetriks 12 sentimeetrit. Tallinnas aga kaheksa ja ametnikel on nii palju töökoormust juures neid väikseid kaikaid vaatamas käia, pabereid täita ja asendusistutusi määrata ja arvutada. Inimene oleks võinud loa omavalitsuselt loa saada, aga nähtavasti peetakse keeruliseks suhtlemist, bürokraatiat ja võimalikke keeldumisi. Siis on inimene käitunud mingis mõttes ootuspäraselt: peab saama oma soove ja on läinud seda teed."

Trahvid tunduvad tühised

Hanso meenutas hiljutist Maarjamäel toimunud intsidenti, kus ärimees ostis kinnistu ja oma soovide järgi ehitustööde alustamiseks lasi põlispuud maha saagida. "See on miljööväärtuslik ala ja kuna inimesed seda sehkeldamist ja bürokraatiat ei taha ning kuna trahvimäärad on nii väikesed ja hädised, siis nad otsustavad seda teha ja trahvid ära maksta - ega puud ju tagasi ei panda sinna. Inimestel on üldine hoiak, et see kahju loodusele ära teha ja maksta mingi tühine trahv." Ta lisab, et paraku on levinud taoline suhtumine ja tegemist on kahte osapoolt hõlmava küsimusega. "Kas inimesed juba eos arvavad, et omavalitsusega suhtlemine on tüütu, keerukas ja ei saa oma tahtmist. Samuti võib omavalitsuse poolelt ka vaadata, et nende nõutud asjad oleks õiged ja viiks kompromissini.

Hanso sõnul ei ole kinnistu ostmisel või saamisel inimestel kindlasti sarnased huvid kinnistul olevate puude osas ja nii kipub olema kõige lihtsamaks viisiks näiteks põlispuud maha raiuda. "Inimesed ostavad endale vägevad talukohad ja esimese asjana tõmmatakse põlispuud maha. See on kahjuks tüüpiline käitumine. Aga inimesed peaksid väärtustama seda, mis nende ümber on," ütles ta, ja lisas, üks variant on üldse mitte osta põlispuudega kinnistuid, kui tahetakse raietööd esimese võimalusena tegema hakata.