Liitude esindajate sõnul on kummaline, et õiguskantsler pöördus asus kohtuteele ootamata ära riigikogu poolt käivitatud arutelu tulemusi.

"Tulenevalt apteekrite arvu piiratusest on teiste riikide kogemus selgelt näidanud, et asutamispiirangute kaotamise tagajärjeks on ravimite hinnatõus, apteekide kuhjumine linna, maa-apteekide arvu kiire vähenemine ja teenuse kvaliteedi üldine langus," ütles Eesti apteekide ühenduse juhatuse liige Kristiina Sepp.

"Teiste riikide kogemused on ehmatavalt negatiivsed ning riigikogu ei saa jätta variantide valikul analüüsimata ja arvestamata kogu olemaolevat infot."

Eesti apteekrite liidu esinaise Kai Kimmeli hinnangul on õiguskantsler oma taotluses kuulutada apteekide asutamispiirangud põhiseadusvastaseks lähtunud peamiselt konkurentsiameti aastatetagusest analüüsist, mis vaatleb apteegindust võrdsustatult iga teise teenusega ega arvesta apteegiteenuse spetsiifikat ja sellega kaasnevat sotsiaalset külge.

"Riigikogus käivitatud apteegikorralduse jätkusuutlikkuse arutelu andis meile põhjust optimismiks, et meie tegevusvaldkonda hinnatakse euroopalikest arusaamadest lähtuvalt, kus apteekreid käsitletakse ühemõtteliselt osana tervishoiusüsteemist. Seevastu õiguskantsler võrdles oma analüüsis apteekreid taksojuhtidega," sõnas Kimmel.

"Tänane õiguskantsler Indrek Teder on ka ise vastuolus kunagise vandeadvokaat Indrek Tederiga, kelle jaoks olid apteekide asutamispiirangud põhiseaduspärane ja tõhus meetod korraldamaks apteegivaldkonda sotsiaalselt tasakaalustatuna," meenutas Kimmel.

Euroopa kohus on tunnistanud paljudes Euroopa Liidu riikides kehtivad apteekide asutamispiirangud õiguspäraseks meetmeks apteegiteenuse kvaliteedi ja kättesaadavuse tagamisel. Ka Eesti riigikohus on 2007. aastal korra leidnud, et piirangud on põhiseadusega kooskõlas. Samuti näitab Eesti kogemus, et piirangud on olnud tõhusaks meetmeks apteekide arvu vähenemise tõkestamisel maapiirkondades.