Kõige rohkem avastati puukborrelioosi aprillis Saaremaal - 15 korral. Harjumaal ja Hiiumaal haigestus aprillis borrelioosi seitse nimest ning Tallinnas ja Võrumaal kuus inimest. Teistes piirkondades oli haigestunuid vähem. Ühtegi borrelioosi juhtu ei registreeritud aprillis Valgamaal, Põlvamaal ja Narvas, teatas BNS.

Puukentsefaliiti ei ole arstid tänavu avastanud.

Kui entsefaliiti haigestumist saab ära hoida vaktsineerimisega, siis borrelioosi vastu pole ravimitööstus seni vaktsiini leidnud.

Puukentsefaliidi vastu spetsiifilist ravi pole. Haiguse läbipõdenud omandavad eluaegse immuunsuse.

Puukborrelioosi ravitakse antibiootikumidega.

Kui puukentsefaliiti esineb Eestis harilikult vaid aasta soojematel kuudel, siis puukborrelioosi avastavad arstid inimestel aasta ringi.

Puukentsefaliidiviirus jõuab inimese organismi kiiresti pärast hammustust, kuid Borrelia-bakterist nakatumiseks kulub enamasti kaks ööpäeva, kuni nahka imendunud puugilthaigustekitajad inimesele üle kanduvad. Haiguse tunnused ilmnevad borrelioosi puhul veelgi hiljem - ühe kuni nelja nädala pärast. Kõige tavalisem borrelioosi nakatumise tunnus on paarisentimeetrise läbimõõduga punetav nahalööve.

Puugiohtlik aeg kestab tavaliselt aprillist oktoobrini, kuid pehme talv võib seda pikendada. Puuk muutub aktiivseks, kui maapinna temperatuur on viis kuni seitse kraadi.