Aplad kartulimardikad tungivad kogu Eestile peale
“Meie oludes on nende arvukuse puhul tähtsad eelkõige kevadised üleujutused,” rääkis Metsapalu. “Kui kevad on vihmane ja mardikate talvitumiskohale jääb vesi peale, siis nad hukkuvad. Sel kevadel niisugust asja ei olnud ning võib juba arvata, mida see tähendab.”
Metspalu viitas, et nagu alati tuleb ka seekord just Lõuna-Eesti kartulikasvatajatel kõige tõsisema mardikanuhtlusega arvestada.
“Uurimused on näidanud, et just selles piirkonnas, eriti aga Võrumaal on tekkinud kartulimardika püsipopulatsioonid,” selgitas ta. “Kui varem sõltus mardikate hulk puhtalt sisserändest, siis nüüd elavad nad rõõmsalt talve üle, tulevad kevadel maa seest välja, paljunevad ja lendavad laiali.”
Ühtlasi osutas vanemteadur, et veel mõni aasta tagasi olid mardikad Põhja-Eestis haruldased ning saartel neid veel ei tuntudki. “Aasta-aastalt on mardikate püsipopulatsioonide piir järjest põhja poole nihkunud. Kui seni on nad sinna vaid juhusisserändega sattunud, siis praegu on vaid aja küsimus, kui ka sinna talvituvad püsipopulatsioonid tekivad,” nentis ta.
Võrumaa kartulikasvataja Andres Soots ütles, et mardikate kohta teateid veel pole, kuid oht on olemas. “Kõige suurem murelaps on meile praegu siiski põua-ilm,” nentis Soots. “Kui mardikatega oskame võidelda, siis põuaga mitte.”
Raplamaa kartulikasvataja Kalle Hamburg märkis, et tema kandis on mardikad juba välja ilmunud. “Suurtootjaid mardikarohkus eriliselt ei mõjuta, sest keemilist tõrjet tuleb teha nii või naa. Küll aga [puudutab see] väiksemaid,” sõnas ta. Seda, et mardikarohkuse tõttu tõuseks intensiivsema tõrje tagajärjel kartuli müügihind, Hamburg ei karda. “Tõrjumiskulud on võrreldes kõige muuga kaduvväikesed, et hinda mõjutama hakata,” viitas ta.
Eesti maaülikooli vanemteadur Luule Metsapalu pole praeguseks mardikate hävitustööst teateid saanud. Siiski soovitas ta neil, kel varased sordid juba maas, minna oma põllulappe kontrollima. Selle kohta, kuidas aplaid mardikaid kõige efektiivsemalt tõrjuda, oli Metspalul lihtne soovitus. “Väikeste põllulappide puhul tuleb lihtsalt põllul käia, nad kokku korjata ja ära hävitada,” õpetas ta. “Mürk ei pruugi enam aidata, sest nad kuuluvad juba maailma kolme mürgi suhtes kõige resistentsemate putukaliikide hulka.”
