Anvelti hinnangul võiksid 16-aastased juba valimistel osaleda
Justiitsminister Andres Anvelt ütles tänasel valimisea muutmise küsimusi käsitleval rahvusvahelisel konverentsil, et toetab valimisea langetamist kohalike omavalitsuste valimistel.
„Hetkel saavad hääletada inimesed, kes on vähemalt 18-aastased. Uuringud näitavad, et noored on peale põhikooli lõpetamist poliitikast juba teadlikud ja astuvad ise aktiivseid samme poliitikas kaasalöömiseks, näiteks moodustades noortevolikogusid või korraldades varivalimisi. Seetõttu pean mõistlikuks, et kohalikel valimistel võiksid 16-aastased noored hääletamisõigust omada. Selles vanuses noored on ka juba sotsiaalselt piisavalt küpsed, et valimistel oma valik iseseisvalt teha,“ ütles Anvelt tervitussõnavõtus.
Justiitsminister tõi välja, et valimisea langetamine ei ole võimalik üleöö ja see vajab kahe Riigikogu koosseisu heakskiitu. Järgmised kohalikud valimised on aga alles aastal 2017.
"Seda enam on mul hea meel tõdeda, et paljud noored siin, kes selleks ajaks on 18-aastased, ei mõtle mitte enda poliitilisele tulevikule, vaid oma nooremate vendade-õdede, sõprade võimalustele. See on midagi, mis võiks olla eeskujuks ka tänases Eesti nii-öelda täiskasvanute poliitikas,“ lausus Anvelt.
Ministri sõnul mõjutaks valimisea langetamine kõiki Eesti noori ühiselt, kuivõrd valida saaksid alaliselt kohalikus omavalitsuses elavad noored kodakondsusest olenemata. "Seeläbi saame valimiste kaudu saavutada ka parema lõimumise, loodetavasti tõsta valimisaktiivsust ning saavutada tasakaalu nooremate ja vanemate valijate huvide esindatuses,“ rääkis Anvelt.
„Teistest Euroopa riikidest on valimisõigus antud 16-aastastele näiteks Austrias, Ungaris, Sloveenias ning mõnedes Saksamaa liidumaades. Samuti katsetas kolm aastat tagasi valimisea langetamist kohalikel valimistel Norra riik ning Šoti iseseisvusreferendum saab avatuks ka 16 aastastele,“ tõi justiitsminister näiteid.
Valimisea langetamine puudutaks vaid kohalike omavalitsuste valimisi, riigikogu valimiste puhul jääks see endiselt samaks ehk hääletada võiksid inimesed alates 18-aastaseks saamisest. Kandideerimisõiguse iga jääks samuti muutumatuks.
Rahvusvaheline konverents teemal "Aktiivse valimisea langetamise mõjud ja võimalused" toimub täna Tallinna Ülikoolis.
Jaanus Riibe (Keskerakond) kommentaar:
Ma ei näe, et 16-valimisõigus tooks kaasa olulisi probleeme või muudaks kaalukalt meie ühiskonda, kuid mind häirib kogu teema juures liigne loosunglikkus. Kas Eestis on tehtud üldse põhjalikku ja suure osalusega küsitlust, kas noored ise tahavad 16-aastaselt valimisõigust või mitte? Võimalik, et enamus asjaomaseid on ise valimisõiguse osas skeptilised või selle vastu; võimalik, et paljud noored tajuksid seda kui lisakohustust.
Küsitav on seegi, kas valimisaktiivsuse langemise vastu on õige meede just valimisea langetamine. Kui noorte osalus osutub hiljem madalaks, siis see langetaks hoopis üldist aktiivsust. Uuringud näitavad ka, et noorte huvid sõltuvad eelkõige elutsüklist ja mitte osalemisvõimaluse olemasolust. Noorte kuuldavaks tegemist ei piira tänagi ju miski, piisab sellest, kui noored avaldavad avalikult oma arvamust.
Kui ühiskonnas on probleemiks see, et inimesed on tüdinenud poliitikutest ja erakondadest, siis peaksid poliitikud eelkõige ise peeglisse vaatama, mitte valimiste põhimõttelisi alustalasid ümber muutma hakkama. Kui tegelikult ka soovitakse suuremat kodanikkonna kaasatust, siis selleks on olemas teised võimalused ja oluliselt lihtsamad.
