Anvelt TÜ õigusteaduskonna ümbernimetamisest: miski pole veel lõplikult otsustatud
Justiitsminister Andres Anvelt kohtus täna Tartu Ülikooli esindajatega, et arutleda uue põhikirjaga seonduvaid muresid ja kutsuda ülikooli üles nii olulises küsimuses tegema suuremat koostööd sihtrühmadega. Tartu Ülikooli nõukogu arutab põhikirja muudatust esmaspäeval, 16. juunil.
"Nendin, et ametis oleva ministrina ei sooviks ma sekkuda ülikooli autonoomiasse, kuid tunnen siirast muret Tartu Ülikooli põhikirja muudatuse pärast," selgitas justiitsminister Andres Anvelt.
Probleemina ei näe justiitsminister põhikirja muudatust ennast, vaid just asjaolu, et muudatuse puhul ei ole vajalikul määral kaasatud huvigruppe. "Riigijuhtimises on pikemat aega olnud hea tava ja nüüdseks ka õigusaktidega reguleeritud, et oluliste muudatuste puhul suheldakse sihtrühmadega. Ka Tartu Ülikooli seadus ütleb, et ülikool teeb koostööd kogu ühiskonnaga, toetades selle arengut. Suurte ümberkorralduste sisu ja ulatus peab olema arusaadav ja vajalik ning selles osas suhtlemine sihtrühmadega aitab vältida väärarusaami. Praegu võib aga öelda, et seda pole piisaval määral tehtud."
"Kõrgharitud juristid aitavad tagada nii riigi kui ka õiguskorra järjepidevuse. Tartu Ülikooli õigusteaduskond on Eesti riigile andnud sadu silmapaistvaid juriste, kes toetavad oma tegevusega meie igapäevaevase elu normaalset toimimist. Selle valguses tundus imekspandav, et õigusteaduskonna ümberkujundamisse ei kaasatud näiteks advokatuuri, prokuratuuri ega ka Eesti juristide liitu või Eesti kohtunike ühingut," märkis Anvelt.
Samuti räägiti õigusteaduskonna võimalikust ümbernimetamisest, mis on tekitanud erinevates ringkondades emotsionaalsel tasandil pingeid. "Ka siin sain kinnituse, et miski pole veel lõplikult otsustatud ja ülikooli nõukogu võib veel omalt poolt teha ettepanekuid põhikirja eelnõu muutmiseks. Nimetus on küll tähtis, aga veelgi olulisem on, et õigusharidust pakkuval struktuuriüksusel säiliks akadeemiline vabadus oma valdkonna arendamisel," ütles justiitsminister Anvelt.
Esile toodi asjaolu, et prokuratuuriseadus, advokatuuriseadus ja kohtute seadus märgivad konreetselt ära, et nende ametite konkursikomisjoni peab kuuluma Tartu Ülikooli õigusteaduskonna dekaani või nõukogu nimetatud esindaja. "Justiitsministrina tunnen ka suurt muret põhikirja eelnõu vastavuses seadustele. Mitmes seadustes on õigusteaduskond konkreetselt osapoolena ära nimetatud. Ma olen kindel, et sellise sammuga on seadusandja teadlikult määranud õigusteaduskonna staatuse."
