Riigikogu arutas täna õiguskantsler Indrek Tederi ettepanekut muuta kriminaalmenetluse seadustikus ja jälitustegevuse seaduses jälitustoimingust teavitamise ja selle edasilükkamise kontrolli korda, mis tema hinnangul on põhiseadusega vastuolus.

"Tegelikult, mida me praegu parandame, on jälitustegevuse põhi, mis pärineb tegelikult, uskuge või ärge uskuge, kunagisest NSV Liidu Siseministeeriumi ja KGB ühisest salajasest käskkirjast 009, mis rääkis jälitustegevusest, ütleme niimoodi, õiguskaitse, kui neid võib niimoodi nimetada, organites ja selle baasil ehitati üles 1994. aastal jälitustegevuse seadus," rääkis sotsiaaldemokraat Andres Anvelt.

"Kuna ma puutusin tol ajal selle jälitustegevuse seaduse esimese variandi loomisega kokku päris tihedalt, siis julgen väita, et mõningad laused (ma ei oska öelda, kas viimases redaktsioonis) ja sõnaühendid on samad, mis olid selles käskkirjas," nentis endine kõrge politseiametnik Anvelt.

"Nüüd aastal 2011 me oleme jõudnud selleni, et me viime jälitustegevuse sinna, kus ta peab olema kriminaalmenetluse seadustikus," sõnas Anvelt.