Anvelt: inimesi tohib salaja pealt kuulata üksnes kohtu loal
Sotsiaaldemokraatide pakutud kriminaalmenetluse seadustiku muudatused lubavad uurimisasututel teabe salajast pealtkuulamist läbi viia üksnes kohtu nõusolekul.
„Oleme veendunud, et inimesi tohib salaja pealt kuulata vaid kohtu loal. Täna see kahjuks nii ei ole — jälitustegevuse reeglid võimaldavad erandkorras kohtust mööda minna, mis aga riivab inimeste põhiõigusi ja -vabadusi,” selgitas õiguskomisjoni liige Andres Anvelt.
Kehtiva seaduse kohaselt tohib edasilükkamatutel põhjustel anda korralduse salajaseks jälgimiseks kas politseiasutuse juht, kaitsepolitseiameti peadirektor või tema poolt määratud ametnik. 2012. aasta jaanuaris jõusse astuvad kriminaalmenetluse seadustiku parandused lubavad edasilükkamatul juhul ja kuriteo tõkestamise nimel teha jälitustoiminguid ka prokuröri loal. Prokuratuur peab seejärel esitama viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 24 tunni jooksul taotluse eeluurimiskohtunikule, kes otsustab määrusega jälitustegevuse lubatavuse ja jätkamise.
Anvelti sõnul läheb see aga vastuollu põhiseadusega, mis kinnitab, et igaühel on õigus posti, telefoni või muul teel edastatavate sõnumite saladusele. Sõnumisaladuse põhiõigusliku vabaduse riivet võib erandkorras teostada vaid kohus.
„Lubamatu on selle riive laiendamine täitevvõimule, isegi kui ta on ajutist laadi. Salajase jälgimise laienemine kätkeb endas ka suuremat kuritarvituste ohtu. Seepärast peab salajane jälgimine olema tasakaalustatud tõhusate tagatistega, et kaitsta inimesi kasvõi riigivõimu näiliste kuritarvituste eest,” ütles Anvelt.
