Antslas poisi surnuks sõitnud naisel avastati unetõbi
Mullu 8. septembril Antslas toimunud ühe poisi surma ja kahe poisi vigastustega lõppenud liiklusõnnetuse põhjustanud naine tunnistati 2. veebruari otsusega õnnetuses süütuks ning esmakordselt Eestis loeti autoõnnetuse põhjuseks narkolepsia ehk unetõbi.
Lõuna-Eesti ühes väikealevis raamatukogu juhatajana töötav Riina oli autot juhtinud 1975. aastast ning 36 aasta jooksul ei saanud ta ainsatki trahvi ja see oli tema elu esimene liiklusõnnetus, vahendas "Pealtnägija".
"Ma sõitsin linna sisse ja hästi vaikne oli. Ei olnud kuskil inimesi näha ja vasakul kõnniteel seisid kolm poissi ühes reas selgadega minu poole," rääkis Riina
"Järgmine moment oligi, et ma olin vastu puud ja ma sain kohe aru, et ma olen neile selga sõitnud. Nägin, et kaks poissi olid maas aga kolmandat ei märganud. Siis ma kõndisin ümber auto ja tema oli kõnnitee peal auto kõrval," kirjeldas Riina.
Paar päeva hiljem suri 10-aastane Brian haiglas. Tema kahel sõbral läks õnneks paremini ja juba loetud päevade pärast lubati nad haiglast koju.
Pärast õnnetust lõid emotsioonid lõkkele. Samal ajal kui pool Eestit elas kaasa auto alla jäänud poiste käekäigule haiglas, hakkas teine pool süüdistama Riinat selles, et ta oli roolis purjus, rääkis mobiiliga, värvis huuli või jäi magama. Riina kinnitas aga, et ei sõitnud kiiremini, kui asulas lubatud ning tal ei olnud kuskile kiiret. Samuti ei tuvastatud naisel ka joovet.
Tänavu 2. veebruaril lõpetas Lõuna ringkonnaprokuratuur liiklusõnnetuse uurimise ja Riinat kohtu alla ei antud. Põhjuseks oli Eesti ajaloos harukordne - nimelt tuvastati, et otsasõidu põhjus oli narkolepsiast tingitud kiiruni, mis naist autoroolis ootamatult tabas. "Kõigil võimalikel meetoditel kontrolliti, kas tal on selline diagnoos olemas ja kõik meetodid andsid ühese vastuse, et ta tõepoolest põeb narkolepsiat," kinnitas prokuröri abi Riita Serikova.
Riina ise kahtlustas oma unetõve tekkimisel aga seagripi vaktsiini, mida ta 2010 aastal endale süstida laskis. Nimelt oli Pandemrixi vaktsiin üks kahest, mida süstiti Eestis 2010. aasta algusest alates kokku umbes 10 200 täiskasvanule. Sotsiaalministri otsusega peatati aga selle kasutamine 2011. aasta veebruaris koheselt kui Soomest tulid ärevad signaalid.
