Anti Liiv: horoskoop on seltskondlik meelelahutus
Delfi uuris tuntud hingeeksperdilt, miks nii paljud Eesti inimesed horoskoopidest huvituvad.
Miks inimesed usuvad horoskoope? Horoskoobid on erinevates ajalehtedes tihtipeale erinevad, aga ikkagi loetakse ja usutakse.
Selles, et ajalehtedes on horoskoobid erinevad, ei ole midagi katki — horoskoobid on enamikule euroopaliku kultuuriga inimestele pelgalt naljahõnguline seltskondlik meelelahutus. Kui mõni lihtsameelne üritabki homseid otsuseid langetada vaid TV-horoskoobi põhjal, siis demokraatia tingimustes pole põhjust neile seda keelata. Küll aga oleks suur jama Eestile, kui Eesti krooni kurssi euro suhtes otsustatakse igapäevaselt tõsta või langetada eelmisel õhtul nähtud telehoroskoobile tuginedes. Ühiskonnale on tõsiselt ohtlik vaid ülemus, kelle töised otsused tuginevad vaid horoskoobile.
Kui horoskoobid oleksid tõeselt vääramatud, oleksid ju näiteks ühel horoskoobiaastal — näiteks tiigri või koera aastal — sündinud gümnaasiumilõpetajad kõik samasuguse iseloomu ning saatusega. Liiati sõltub horoskoop ilmselgelt nn tähemärkide kalendrist. Tarvitses V. I. Leninil pärast võimuhaaramist Venemaal anda käsk 1/6 maakeral võtta kasutusele nn uus kalender, kui see tema käsk muutis tuhandete Puna-Venemaa elanike horoskoope ehk nad sattusid kalendrimuutusega teistesse tähtkujudesse.
Inimestel, kel pole muid teadmisi/põhjusi ühe või teise vajaliku otsuse langetamiseks, saavad tõesti tuge horoskoobist, seda enam, et mõnikord läheb asi tõenäesusteooriale tuginevalt tõesti täkke. Igaks juhuks lisan — mitmed ajalehed pole oma aruteludes ka palju usalduväärsemad kui neis ilmuvad horoskoobid.
Kas horoskoopi ja religiooni võib kõrvutada?
Jah. Astroloog (näiteks Igor Mang) ja astronoom (näiteks Ene Ergma) on täiesti erinevad elukutsed. Astroloogiat peeti teaduseks tuhat ja enam aastat tagasi, tänapäeval mitte. Pigem hinnatakse astroloogiat naljakavõitu jäänukiks muistsest religioossest uskumusest, et iga inimese elukäik maakeral sõltub tema sünnihetkel konkreetselt kaugelt taevatähelt internetiga saadetud otsekorraldustest.
Küll kasutavad edukad-populaarsed astroloogid üpris osavalt mitmeid psühhoterapeutide võtteid. Ajaloos on astroloogid aktiivselt sekkunud ka valikute poliitikasse.
Kuivõrd Eestis püütakse igale kahtlasemale asjale soliidsuse hankimiseks kleepida külge sõna teraapia (raamatulugemine= biblioteraapia, liivakastis mängimine= liivateraapia, hobusel ratsutamine= hipoteraapia jms), siis võiks astroloogide horoskoobi toimet mõnede inimeste otsustele nimetada ka täheteraapiaks.
Tänapäeval on üksnes astronoomial kindel koht teaduses, kuigi paljud inimesed ei oska neil kahel kõlalt sarnasel sõnal üleüldse vahet tehagi.
Et mitte teha liiga religioonile üldse, kinnitan: astroloogia on näiteks luterlikust religioonisuunast küll sajandeid vanem, aga oma mõttekäikudelt ka väga-väga palju algelisem.
Kas horoskoopi loevad ja usuvad pigem naised kui mehed? Miks see nii on?
21. sajandil on euroopalikus kultuuris horoskoobid teadusest välja põrununa taganenud ka ajalooliselt väljakujunenud ettekujutusliku naiseliku mõttemaailma soorolli üpris tähtsusetuks osaks.
Kaugelt mitte kõik naised ei juhendu oma elu korraldamisel horoskoopidest. Kummastaval kombel ei ole sellele tänini piisavalt tähelepanu pööranud meie võitlevad feministid ise.
Et Eesti meedias esitatakse igapäevaselt horoskoope, näitab lihtsalt meie tarbijate nõudlust ning meie meediajuhtide endi vaimset taset.
Kui ühiskonnas on kriisiajad, siis neil aastail ootavad enesekindlusetud inimesed päästvaid-säästvaid imesid nagu prohvetid, telepaadid, UFO-lennud, imetegijad jne.
Masu aegu saab osa rahvast tõepoolest endale hingeturgutust petlikust lootusest, et horoskoop juhib neid õigele rajale — mistõttu võibki lasta astrolooge rahulikult edasi talitada meelelahutusäris.
