Antarktika-ekspeditsioon stardib 2006. aastal
Osalemine Antarktika uurimisel annab Eestile võimaluse taotleda Antarktika lepingu hääleõigusliku osapoole saatust, Eesti liitus lepinguga 2001. aasta mais. Ühtlasi peaks Eesti ühinema Madridi konventsiooniga, mis käsitleb Antarktika keskkonna kaitset.
Saarso sõnul on eestlaste soov anda rahvusvaheliselt aktsepteeritav panus Antarktika uurimisse. “See tähendab põhjalikke ettevalmistusi, meie eesmärk ei ole ainult sinna kohale sõita,” nentis ta.
Neljapäeval välisministeeriumis toimunud esimesel töönõupidamisel saidki Tallinna ja Tartu teadlased ülevaate uurimisjaama asukohast Rossi mere ääres, nõupidamisel osales ka ekspeditsiooni toetav viitseadmiral Tarmo Kõuts.
Saarso sõnul hakkab praeguse kava kohaselt jaamas elama neli-viis inimest, kes tegelevad uuringutega maal. Ülejäänud ekspeditsiooniliikmed uurivad merd. “Eesti mereuurijaid ei pea häbenema,” nentis Saarso.
Teadlasi peaks ekspeditsiooni tosina liikme seas olema pool. Saarso hinnangul on see hea suhe, sest suurte riikide ekspeditsioonidel on logistikuid üldjuhul teadlastest rohkem.
Valiku tegemine sõitasoovijate seas pole kerge, otsus sünnib samm-sammult. “Teadlaste puhul saab määravaks uurimisprojekti kvaliteet,” nentis Saarso. “Kõik korraga sõita ei saa ja pole ka mõeldav, et kolmes ekspeditsioonis osaleks üks ja sama mees.” Ta lisas, et logistikapoolel on soovijaid juba palju olnud, näiteks tüürimehe koha peale.
Praeguse kava kohaselt peaks uurimislaev väljuma Tallinnast 2006. aasta kevadel. Ülesõit Austraaliasse võtab umbes pool aastat, jaam Rossi mere ääres tegutseks 2007. aasta jaanuaris ja veebruaris. Teine ekspeditsioon töötaks 2008. aasta jaanuaris-veebruaris ja kolmas 2009. aasta jaanuaris-veebruaris.
Saarso sõnul on toimunud eelläbirääkimised uurimislaeva projekteerija Bruce Robertsiga USA-s. Laeva ehitamise sooviks Saarso anda mõnele Eesti firmale. “Üldse tahame, et võimalikult palju ekspeditsioonil vajaminevast oleks Eestis valmistatud,” lisas ta.
