Sotsiaaldemokraat Marianne Mikko küsis Ansipilt, kus on tegevuskava palgalõhe vähendamiseks, mille koostamise otsuse võttis riigikogu 20. septembril eelmisel aastal üksmeelselt vastu. Ansip vastas, et palgalõhe tegevuskava vaatab just nimelt tänasel päeval üle sotsiaalminister Hanno Pevkur ja pärast seda tuleb see arutusele valitsuses.

"Tegemist on väga olulise teemaga. Eestis on Euroopa Liidu kõige sügavam palgalõhe – 27,6% samal ajal, kui Euroopa Liidus on palgalõhe keskmisena 17,5% ja selle 27,6% üle meil uhkust tunda küll ei tule," lausus Ansip.

Samas ei toetanud Ansip palgalõhe vähendamise vahendina sookvoote. Eestis on tema sõnul tehtud palgalõhe kohta kaks uuringut. Ühe uuringu järgi on palgalõhe põhjused teadmata koguni 85 protsendi ulatuses ja teise uuringu järgi on palgalõhe põhjendused meile teadmata 95 protsendi ulatuses.

Lätis on Ansipi sõnul palgalõhe 13,4 protsenti, Leedus 21,6 protsenti ja Soomes 20 protsenti. "Me oleme harjunud ennast väga sarnaseks pidama Läti ja Leeduga, aga nüüd selgub, et soolise palgalõhe mõttes on Läti Euroopa Liidu üks eeskujulikumaid riike, palgalõhet peaaegu ei eksisteeri, Leedu on peaaegu võrdne Soomega ja Eesti on kõige suurema palgalõhega," nentis Ansip.

"Ma ei ole lugenud mitte ühtegi teaduslikku artiklit, mis põhjendaks ära, millest sellised erinevused nelja naaberriigi palgalõhes. Kõigepealt tuleb alustada statistikast. Seda ka Eesti palgalõhega tegelevad teadlased kõigepealt soovitavad. Tuleb koguda rohkem palgastatistikat soolisel alusel, selleks et teha mingeid järeldusi. Kvoodid, see on lahmimine, see ei ole lahendus," lisas Ansip.

Sotsiaaldemokraat Heljo Pikhof tegi ettepaneku anda tööinspektsioonile palgalõhe vähendamiseks tagasi õigus kontrollida töötajatele palga maksmise aluseid, mis kadus uue töölepingu seaduse vastuvõtmisega. Ansip ei pidanud seda mõistlikuks, sest Eestis oli tema sõnul Euroopa Liidu kõige kõrgem palgalõhe ka aastatel 2000-2008 ning peale uue töölepingu seaduse vastuvõtmist 2009. aastal palgalõhe kasvust märke pole.