Samas rõhutas Ansip, et projekti ajakava ei tohiks selle tõttu kannatada ning esmatähtis on jõuda kiiremas korras ühisfirma loomiseni, mis on eelduseks Euroopa Liidu vahendite taotlemiseks juba sel kevadel.

Kohtumisel arutati neid Rail Balticu projektiga seotud küsimusi, mis on takistanud sellega tähtajaliselt edasi liikuda. Enim arutelu tekitanud küsimuses, kas Rail Balticu raudteetrass peaks kulgema ka läbi Vilniuse, ütles peaminister Andrus Ansip, et mõistab täielikult, et Vilniuse ühendamine Rail Balticuga on Leedu jaoks oluline, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.

„Milline saab olema täpne trassi kulgemise joon, kas läbi Kaunase või läbi Kaunase ja Vilniuse või läbi Kaunase ning Vilnius saab ühendatud selle marsruudiga, on läbirääkimiste objekt Leedu ja Euroopa Komisjoni vahel,“ ütles peaminister.

Peaminister Ansip lisas, et Eesti jaoks on oluline projektiga kiiresti edasi liikuda ning et ettevalmistusprotsessi kiirus ei tohi saada takistuseks Euroopa Ühenduse Rahastu vahendite taotlemisel kevadel.

Peaministrid arutasid ka Eesti 2014. aasta Balti ministrite nõukogu eesistumise tegevuskava info- ja kommunikatsioonitehnoloogia alase koostöö valdkonnas, mille keskmes on digiallkirjade vastastikune piiriülene kasutamine.

Eestil on selles küsimuses selge eesmärk – käesoleva aasta lõpuks võtta riiklikes allkirjastamistarkvarades kasutusele liidesed, millega Balti riikide kodanikud ja ettevõtjad saaksid omavahelisi dokumente kolme riigi elektroonilise identiteedi (eID) alusel ühiselt digiallkirjastada.

Eeldused sellise stsenaariumi realiseerumiseks on olemas, sest Eesti, Läti ja Leedu eID süsteemid on rajatud sarnastele alustele.

Peaministrid andsid tegevuskavale heakskiidu, millega Eesti sai mandaadi viia läbi aasta jooksul kolme riigi ekspertide ja ametnike vahelisi tehnilisi kohtumisi, et sõlmida vajalikud detailsemad kokkulepped ja töötada välja pikem tegevuskava ka edaspidiseks.

Eesti, Läti ja Leedu peaministritega liitus ka Poola peaminister Donald Tusk. Kohtumisel on kavas rääkida olukorrast Ukrainas, Euroopa Liidu kliima- ja energiapoliitikast ning ühistest energiaprojektidest.