Ansipi sõnul peab monument kerkima sellisena, et ta liidaks Eesti rahvast. “Mul on hea meel, et tänaseks on lõppenud aastatepikkused vaidlused ausamba koha üle. Edasiminekuks on vaja senisest konkreetsemaid samme. Nii Tallinna Vabaduse väljaku piirkonna detailplaneering kui ausamba projektivõistlus peavad andma meile sellise tulemuse, mille kohta inimesed võiksid öelda — just see on see, mida me tahtsime! Valitsus teeb omalt poolt kõik, et nii ka läheks,” lausus peaminister.

Koostöökoja esindajad tundsid huvi okupantide repressiivpoliitikaga seotud uurimistööde mahu suurendamise võimaluste vastu. Ühtlasi loodetakse riigipoolset tuge välisriikides asuvate arhiivimaterjalidega tutvumiseks.

Peaministri kinnitusel toetab riik jätkuvalt erinevate uurimisasutuste ja –rühmade sellesisulisi uuringuid. Lisaks välismaal asuvate arhiivide probleemile vajavad riiklikul tasemel lahendamist ka terrorirežiimi ohvrite matusepaikade selgitamise ja säilmete ümbermatmisega seotud küsimused.

Kohtumisel avaldas peaminister toetust riigikogu opositsioonierakondade poolt vabadusvõitlejate võitluse tunnustamiseks algatatud seaduseelnõule, kuid pidas vajalikus selle sõnastust täpsustada.

Demokraatlik-Rahvuslike Jõudude Koostöökoja liikmeteks on Eesti Vabadusvõitlejate Liit, Eesti Vigastatud Sõjameeste Ühing, Eesti Õigusjärgsete Omanike Liit, Endiste Poliitvangide Liit, Endiste Õpilasvabadusvõitlejate Liit, Kindral Johan Laidoneri Selts, Memento Liit, Soome Sõjaveteranide Eesti Ühendus, Eesti Kristlik Rahvapartei, Isamaaliit, Põllumeeste kogu ja Res Publica.