Ansip preemiasaajatele: teie üle on rahvas uhke
„Täna esiletõstmist väärivad teod ja saavutused on teiepoolseks kingituseks Eestile,“ ütles Ansip, kelle sõnul kuulub eriline austus ja lugupidamine neile, kes on pälvinud meie rahva ja riigi tunnustuse elutöö eest. „Söandamata kedagi teie seast eraldi esile tõsta, tahan ma siiski avaldada siirast tänu ja sügavat lugupidamist teaduse vallas elutöö preemia pälvinud professoritele Marika Mikelsaarele ja Arvo Otsale,“ sõnas valitsusjuht.
Vaata rohkem pilte SIIT.
Teaduspreemiate komisjoni esimehe, Teaduste Akadeemia president akadeemik Richard Villemsi sõnul on Marika Mikelsaar vaieldamatult kõige rohkem tsiteeritud Eesti naisteadlane. Professor Mikelsaar kinnitas autasu kätte saades, et ta on oma tööst palju rõõmu saanud. „Võib-olla meie, kes me oleme pälvinud elutöö preemia, suutsime muuta tavaarusaamu — kui enne arvati, et asi on ühtemoodi, siis meie suutsime teaduslikult ära tõestada, et võib olla ka teisiti,“ ütles professor Mikelsaar. Teise elutöö preemia saanud professor Arvo Ots, kes on aastaid tegelenud põlevkivienergeetikaga, ütles autasu kätte saades: „Ma vaatan julgelt siia lakke, tuled põlevad ja seda tänu põlevkivile.“ Ots tänas ka Vabariigi Valitsust ja komisjoni, kes otsustas teda kõrge autasuga premeerida.
Laureaatide nimel sõna võtnud tehnikateaduste alal aastapreemia saanud Rein Kuusik tundis uhkust ja heameelt selle üle, et meie hulgas on teadlasi, kes on võimelised andma oma panuse maailma teadusesse. „Me oleme tänulikud ja saanud innustust oma töödega jätkata,“ kinnitas Kuusik.
Peaminister Andrus Ansipi sõnul kuulub kultuuri vallas selle sõna kitsamas tähenduses meie kõigi austus sisearhitekt Leila Pärtelpojale, filmimees Andres Söödile ja teatriloolasele Lea Tormisele. Leila Pärtelpojale elutöö preemiat üle andes ütles kultuuriminister Laine Jänes, et temaga seostub terve ajastu eesti sisearhitektuuri ajaloos. „Tema käe all sündisid pieteeditundega lahendatud projektid Tallinna raekoja interjööridele, Toompea lossile ja tulekahju järel taastatud Tartu Ülikooli aulale,“ ütles Jänes. Teise elutöö preemia saaja Lea Tormis on kultuuriministri sõnul pälvinud teatriinimeste hulgas võimatuna näiva tunnustuse — ideaalkriitik, kelle arvamus on vaieldamatu ja autoriteetne, kelle hinnangud on põhjendatud, ausad ja näitlejaväärikust ülemaks pidavad. Oma sõnavõtus rõhutas Lea Tormis vastutuse tähtsust. „Inimene ei saa enam tunda ennast looduse kuningana, ta peab vastutama,“ sõnas Tormis. Filmimees Andres Sööt ütles elutööpreemiat kätte saades, et tal tuleb tänada saatust, kes andis talle filmilooja ameti ning avaldas lootust, et tema tööd ei ole siiski veel tehtud.
Teaduste Akadeemia saalis anti üle ka riiklik Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhind, mille pälvis peaministri sõnul rahvusliku harituse väsimatu eestkostja, emakeelse sõnakasutuse suurmeister Ain Kaalep. Ain Kaalepi kandidatuuri esitaja, Tallinna Ülikooli emeriitprofessori ja Wiedemanni keeleauhinna laureaadi Mati Hindi sõnul väärib austust Kaalepi kodanikuhoiak ka praegusel ajal, mil on algatatud ohtlik ja demoraliseeriv diskussioon eesti keele kasutusala ahendamise üle teaduses ja ülikoolihariduses.
Auhinna võttis Teaduste Akadeemia saalis vastu Ain Kaalepi tütar. Ain Kaalep tänas fonogrammi vahendusel Vabariigi Valitsust ja komisjoni liikmeid temale määratud auhinna eest, mis on krooniks tema aastatepikkusele tööle. Kaalepi sõnul on tal eriline au saada Wiedemanni nimelist auhinna, sest just Ferdinand Johann Wiedemann viis meie keele uurimise maailma kõrgtasemele ja pärandas tulevastele põlvedele kohutuse seda arendada.
„Täna, oma riigi sünnipäeval tahame meeles pidada Eesti spordis silma paistnud inimesi, 2009. aasta tipptegijate kõrval ühte möödunud aegade olümpiakangelast ning kahte, rohkem kui poole sajandi jooksul spordis toimunut vahendanud kirjameest,“ ütles kultuuriminister Laine Jänes spordipreemiate üleandmise eel. Peaminister tänas ja õnnitles spordi vallas elutööpreemia vääriliseks tunnistatud Jüri Tarmakut, meie esimest olümpiavõitjat kergejõustikus ja nüüdset kirglikku orienteerumise eestvedajat, ning sportlaste tegude ja saavutuste terava pilgu ja vaheda sulega edastajaid Juhan Maidlot ja Erlend Teemäge.
Spordipreemia laureaatide nimel sõna võtnud spordivõistluste korraldaja Mati Lillialliku hinnangul väärivad kõige suuremat tunnustust just spordipisiku külvajaid — treenereid, õpetajaid, eeskujusid. „Kutsun kõiki üles tervislikult ennast liigutama, sporti tegema ja elutervelt mõtlema — sportlikuma Eesti nimel. Palju õnne, Eesti!“
„Vabariigi Valitsuse nimel tänan ma teid kõiki suure ja viljaka töö eest,“ sõnas peaminister Andrus Ansip Teaduste Akadeemia saalis laureaate tänades. „Teie üle on Eesti rahvas uhke!“
