Ansip poliitilisest katuserahast: Tšehhis kutsutakse seda guljašiks
Peaminister Andrus Ansip suhtub paljudes riikides valdavalt irooniliste nimede alla eksisteerivatesse katuserahadesse positiivselt, kuid nende väärkasutamise mõistab valitsusjuht kategooriliselt hukka.
„Sellisena toimib süsteem valdavas enamuses demokraatlikes riikides,“ ütles Ansip täna valitsuse pressikonverentsil. „Aga ma ei taha välistada seda, et mõnel puhul on seda vääralt kasutatud ja see väärkasutamine tuleb hukka mõista.“
Peaminister märkis, et eile ETV uudistesaates „Aktuaalne kaamera“ paistis asi halb. „Ajakirjandus teeb seda, mida ta tegema peab - vaatama igat objekti üksikult. Eilses loos see hea välja ei näinud.“
Katuserahast kui sellisest arvab peaminister positiivselt. Ta meenutas, et kui katuserahad tulid, siis nad tõesti enamasti läksid katustesse. „Et sõna otseses mõttes katuseid remontida, hakati riigikogus eraldama neid rahasid,“ meenutas Ansip.
Ansipi sõnul on katuseraha näiteks Ameerika Ühendriikides ja Ühendkuningriikides kasutusel olnud enam kui sajand ja ka seal leitakse aeg-ajalt, et neid ei peaks olema.
„Süsteem on püsinud eelkõige seetõttu, et leitakse, et demokraatlikus süsteemis taolised pisikesed otseinvesteeringud tagavad parema suhte kohaliku omavalitsuse, parlamendi ja kogukonna vahel,“ õigustas Ansip.
Sloveenias on koogitüki lõikamise poliitika
Taolised süsteemid on tema sõnul kasutusel enamasti igal pool maailmas, kuid erinevate nimede all. „Soomes kutsutakase seda silla-truubi poliitikaks,“ tõi Ansip näite. „Ilmselt nemad alustasid sellega, et oli vaja truupe teha teede alt läbi.“
Tšehhis kutsutakse seda guljašiks, Sloveenias koogitüki lõikamise poliitikaks, Saksamaal kirikutorni rahadeks. „Need nimetused on valdavalt iroonilised, aga ka väga vanades demokraatlikes riikides ei ole sellest süsteemist loobutud,“ rääkis Ansip ja lisas, et talle teadaolevalt on katuserahad kulutatud Eestis otstarbekalt ja sihipäraselt. Ta tõi näiteks, et naiste varjupaika on finantseeritud just sellisest katuserahast.
„Need on igati loomulikud ja vajalikud, kuid kindlasti ei tohi raha kasutada kellegi isikliku hüve saavutamiseks või temaga seotud asutuse huvides,“ lisas Ansip. Ta mainis Tallinna Sadamat, kuid ei tahtnud sellel pikemalt peatuda ja lisas: „Aga olen lugenud ka Viljandi Folgist ja Ando Kivibergist, et justkui oleks ka huvide konflikt, aga kusagil peaks ka piire tõmbama.“
Väärikate ülikool väärib katuseraha
Haridus- ja kultuuriministrile esitatud küsimusele, kas võib pidada normaalseks, et katuseraha on läinud ka väärikate ülikoolile, kus enne kohalikke valimisi esinesid peamiselt IRLi poliitikud, vastas Ansip: „Väärikate ülikoolis käisin ka mina rääkimas, ma pole hääletanud nendele raha andmiseks, aga kui mul oleks see võimalus, siis ma seda kindlasti teeksin.“
Ka Jaak Aaviksoo sõnul on väärikate ülikool väärikas ettevõtmine. Katuseraha ise täidab Aaviksoo sõnul teatud funktsiooni ja neid tuleks vaadata tasakaalukama pilguga. Tema tõi näiteks Kambja kooli, mis sai endale suurepärase pliidi. „Mis selles halba on?“ küsis Aaviksoo.
„Katuseraha teema on avalik, konkreetsed objektid on teada, aga nende sidumine konkreetsete inimestega on meelevaldne,“ ütles Aaviksoo. Tema sõnul võib iga üksikut otsust kritiseerida, aga kindlasti on positiivne see, et nad on avalikud ja kui on tagatud raha sihtotstarbeline kasutamine.
