Ansip lükkas Wiesenthali keskuse süüdistused tagasi
Ansip vabandas juudiorganisatsiooni liikmete ees nende eestlaste pärast, kes osalesid holokausti kuritegudes, vahendab BNS The Jerusalem Posti.
Ansip ütles The Jerusalem Postile, et Wiesenthali keskuse süüdistused Eesti aadressil on valed ja ebaõiglased. Ta märkis, et väidetava sõjakurjategija Mihhail Gorškovi suhtes on uurimine endiselt käimas.
"Tegelikult me teeme kõik endast oleneva holokausti kuritegude uurimisel. Kuid Gorškovi kuritegude kohta ei ole tõendeid ega dokumente ning seda juhtumit on väga raske uurida," ütles Ansip.
Mai alguses Eestis visiidil käinud Iisraeli asevälisminister Daniel Ayalon kinnitas, et hoolimata Simon Wiesenthali keskuse kriitikast usaldab Iisrael täielikult Eesti tegevust natsikuritegude uurimisel. "Eesti võimud on olnud väga kindlad antisemiitlike, rassistlike ja ksenofoobsete nähtuste hukkamõistmisel. Meil on suurepärane koostöö ja me usaldame täielikult Eesti tegevust," kinnitas Eestis visiidil viibinud Ayalon.
Ayaloni sõnul on ta Wiesenthali keskuse raportiga tutvunud, kuid see ei ole kõigutanud tema usaldust Eesti rahva ja võimude vastu.
Natsikurjategijaid jahtiv Simon Wiesenthali keskus avaldas mai alguses oma aastaaruande, milles kiitis Ameerika Ühendriikide võimude tegevust ning kritiseeris mitmete riikide hulgas ka Eestit soovimatuse eest holokausti kuritegusid uurida.
Wiesenthali keskus paigutas Eesti üheksa riigi hulka, mis on "sisuliselt keeldunud uurimast sõjakuritegudes kahtlustatavaid, viidates õiguslikele piirangutele". Wiesenthali keskus on oma värskes aastaaruandes koos Eestiga paigutanud samasse kategooriasse Austria, Läti, Leedu, Süüria, Rootsi, Norra, Kanada ja Ukraina.
Wiesenthali keskus on süüdistanud oma aastaaruannetes Eestit soovimatuses natsikuritegusid uurida ka varem. Wiesenthali keskuse juht Efraim Zuroff märkis aastaaruannet kommenteerides, et Eesti ei ole suutnud ühtegi natsikurjategijat kohtu ette tuua ning selle teemaga tegelemiseks puudub poliitiline tahe.
Wiesenthali keskus paigutas ka tänavu oma aastaaruandes kümne tagaotsitavama roimari hulka Eestis elava Mihhail Gorškovi, kes asub enim taga otsitud sõjakurjategijate nimekirjas kümnendal kohal. 1923. aastal sündinud Mihhail Gorškov osales väidetavalt 3000 juudi mõrvamises Slutzki geto likvideerimisel Valgevenes 1943. aastal.
Kaitsepolisei komissar Andres Kahar ütles mai alguses BNS-ile, et Gorškovi tegude uurimine Eestis veel kestab ning kohtusse see kriminaalasi jõudnud ei ole.
Aastaid oli Wiesethali keskuse enim tagaotsitute nimekirjas ka väliseestlasest ärimees Harry Männil, kes mullu jaanuaris Costa Rica pealinnas San Joses suri. Kaitsepolitsei uurimine Männilil süüd ei tuvastanud.
Wiesenthali keskus väitis, et Männil arreteeris natsliku Saksamaa okupatsiooni ajal Eestis juute ja kommuniste, kelle natsid ja nende eestlastest käsilased hukkasid. Kaitsepolitsei ja riigiprokuratuur lõpetasid 2005. aasta lõpus viis aastat kestnud uurimise, mis ei tuvastanud Männili süüd inimsusevastastes kuritegudes, kuigi leidis tõendamist Männili kuulumine 1940. aastate alguses Saksa poliitilisse politseisse ja osalemine juutide küsitlemisel.
