“Selle eesmärgi saavutamine on võimalik juhul, kui me ühendame oma jõud ning õpime üksteise kogemusest,” ütles peaminister Ansip oma sõnavõtus. “Kuid eelkõige on oluline tõsta inimeste teadlikkust keskkonnasõbralikest valikutest.”

Ansip tutvustas foorumil Eesti keskkonnakaitselisi ning energiasäästlikke algatusi, rõhutades muu hulgas vajadust pöörata Läänemere kaitsmise nimel tõsist tähelepanu veemajandusprojektidele ning reoveepuhastusseadmete renoveerimisele, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo. Peaministri sõnul on selles osas suure panuse andnud Euroopa Liit. Eestis on aastail 2007-2013 struktuurifondidest investeeritud erinevatesse veeprojektidesse 539 miljonit eurot.

Peaminister tõi esile ka taastuvenergia arendamise Eestis. Ta ütles, et Euroopa Liidu sätestatud eesmärk suurendada taastuvenergia osakaalu lõpptarbimises 25 protsendini aastaks 2020 saavutati Eestis juba aastal 2011. Taastuvenergia osakaal kütmises ja jahutuses ulatus koguni 46%ni.

“Eesti on teinud tõhusat tööd ka energia säästmiseks,” lisas Ansip. Peaminister tõi näiteks saastekvoodi müügist saadud raha eest enam kui 800 era- ja 500 avaliku hoone ning 145 kilomeetri kaugküttevõrgu renoveerimist soojakadude vähendamiseks.

Peaminister Ansip jagas Läänemeremaade valitsusjuhtidele ka Eesti kogemusi elektriautode kasutuselevõtmisel, märkides, et Eestist on saanud Norra järel teine riik maailmas elektriautode suhtarvult teiste sõiduautode suhtes ning esimene riik maailmas, kus on käivitatud üleriigiline elektriautode kiirlaadimisvõrk.

“Praegu liigub Eesti teedel rohkem kui 600 elektriautot,” märkis Ansip. “Oleme loonud ka toetusskeemi, et innustada inimesi sellist autot ostma. Me peaksime saavutama selle, et elektrienergial kasutavad autod saaksid sõita kogu Läänemere piirkonnas.”

Peaminister kutsus foorumil osalejaid Eestit külastama, et elektriautode programmi lähemalt tundma õppida.

Ansip rõhutas lõpetuseks, et Läänemerega seotud probleemid saab lahendada üksnes piirkonna kõigi riikide ühiste jõupingutustega ning avaliku ja erasektori koostöös.

Avaliku ja erasektori koostööd Läänemere keskkonnakaitsealasel tegevusel, mis kaasab lisaks veel rahvusvahelisi, regionaalseid ning valitsusväliseid organisatsioone, nagu ka äriettevõtteid ja teadlasi, rõhutas ka tänasel tippkohtumisel vastu võetud ühisdeklaratsioon.

Läänemeremaade Nõukogu seekordne tippkohtumine on jätkuks 2010. aastal Helsingis alanud keskkonnakaitse protsessile. Tippkohtumise korraldamise initsiatiiv pärineb Läänemeremaade Nõukogu praeguselt eesistujamaalt Venemaalt.