"Minu hinnangul kriminaalasi teistmoodi lõppeda ei saanudki – kui süütegu pole, ei saa ka süüdistust esitada ja seega pole alust kohtulikuks aruteluks. Täna on aga mitmeid isikuid avalikkuses alusetult süüdistatud, külvatud kahtlusi ning põhjustatud kannatusi. Seda ei korva mitte keegi. Õnneks on ühiskond avaliku arvamuse küsitluste järgi seda ülekohut mõistnud," kommenteeris Ansip BNS-ile Reformierakonna rahastamise kriminaalmenetluse lõpetamist.

Ansipi sõnul on sellest loost on võimalik leida ka midagi positiivset, kuna ühiskond ja poliitikud on hakanud enam mõtlema selle peale, kuidas muuta erakondade rahastamist veelgi läbipaistvamaks.

"Loodetavasti aitas see lugu ka paljudel inimestel paremini süütuse presumptsiooni olemust mõista," märkis Ansip.

Riigiprokuratuur lõpetas Silver Meikari arvamusartikli väidete põhjal alustatud Reformierakonna rahastamise kriminaalasja esmaspäeval.

Kriminaalasi saabus riigiprokuratuuri 8. oktoobril keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroost, et prokurör võtaks seisukoha süüdistuste esitamise võimalikkuse kohta. Kriminaalasjas on tunnistatud kahtlustatavaks neli isikut karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb erakonna majandustegevusele ja varale kehtestatud piirangute rikkumist, ning kaks isikut paragahvide järgi, mis käsitlevad pistise võtmist ja andmist.

Kaalunud kogumis kõiki asjaolusid, motiive ja eesmärke, mis räägivad nii süütegude toimepanemise poolt kui ka vastu, jõudis juhtiv riigiprokurör üldhinnangut andes veendumusele, et kogutud tõendid olid küll piisavad kuriteokahtluse tekitamiseks, kuid need ei ole küllaldased, et põhistada veenvat süüdistust. Vastavalt kriminaalmenetluse seadustikule tõlgendatakse kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava kasuks.

Riigiprokuratuur alustas kriminaalmenetlust kontrollimaks käesoleva aasta 22. mail Postimehes ilmunud Silver Meikari arvamusartiklis "Erakondade rahastamisest. Ausalt" esitatud väiteid, et Reformierakond on vastu võtnud teadmata allikatest pärinevat vara, mis on vormistatud erakonna liikmete annetustena.

"Kuna esitati väited, et erakond on saanud vara mittelubatud allikatest, tuli kontrollida, kas tegemist võis olla erakonna varale kehtestatud piirangute rikkumisega karistusseadustiku mõttes. Prokuratuur peab lähtuma kriminaalmenetluse seadustikust, mis nõuab, et kriminaalmenetluse alustamise otsustamisel tuleb lähtuda põhimõttest, mille järgi tuleb tõlgendada iga kuriteokahtluse kriminaalmenetluse alustamise kasuks," ütles riigiprokurör Heili Sepp.

Kriminaalmenetlust alustati karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis näeb ette vastutuse erakonna majandustegevusele ja varale kehtestatud piirangute rikkumise eest. Erakonnaseadus sätestab ammendava loetelu erakonnale lubatud vara allikate kohta. Seaduse järgi võib erakond tulu saada üksnes erakonna liikmemaksudest, riigieelarvest makstavatest eraldistest, lubatud annetustest ja erakonna varaga tehtud tehingutest.

Kriminaalmenetluse raames said kahtlustuse reformierakondlasest justiitsminister Kristen Michal, riigikogu reformierakondlasest liige Kalev Lillo, riigikogu reformierakondlasest liige Kalle Palling ning välisministri nõunik Priit Kallakas.