Ansip: koeraloo taga kolhoosiesimeeste vimm

Peaminister Andrus Ansipi sõnul sattus ta 1988. aastal oma progressiivsete vaadete tõttu kolhoosiesimeeste viha alla, kes süüdistasid teda osalemises 2. veebruari sündmustes ja jätkavad laimurünnakuid tänaseni.

Ansipi sõnul teenis ta kolhoosiesimeeste pahameele sellega, et rääkis toona, et meil tuleb talupõhine põllumajandus, sovhoosid-kolhoosid kaovad ja ühes sellega kaob ka ATK (agrotööstuskoondis — toim), kirjutab Postimees Online.

Konkreetne konflikt puhkes 1988. aasta septembris rajooni rahvasaadikute nõukogu istungjärgul, kus arutati NSVLi konstitutsiooniparanduste ettepanekuid, kus Robert Närska ei andnud Ansipile tema seisukohtade tõttu sõna.

Ansip võtab omaks, et on koertest rääkinud, kuid hoopis teisel ajal ja teises kontekstis kui väidab Robert Närska — ta võis kasutada sõna koerad 2. veebruarile järgnenud nädala nõupidamisel, kus tema kõne sõnum seisnes pigem selles, et paari koera ja miilitsatega nad rahvast ei peata, see protsess läheb nagunii edasi.

“Minu vastus oli, et mind süüdistab millegi ütlemises, mida ma ei ole öelnud, inimene, kes ise juhtis neid koeri Vanemuise [tänava] kutsekooli keldri staabist,” märgib Ansip.

Refereeritud artikli täistekst Postimees Online’s

Rahvaliidu nimekirjas Riigikokku kandideerinud endine EKP Tartu rajooni täitevkomitee esimees Robert Närska süüdistas Ansipit selles, et too olevat soovitanud 1988. aastal Tartu rahutustes osalenud noorte peale koerad lahti lasta.

“Need lapsed hüppasid üle aedade, koerad taga. Vaatasin seda võigast pilti ja Ansip tuli samal ajal minu juurde. Ta hakkas selgeks tegema, kuidas miilits ei oska oma tööd teha ega koeri käsutada. Koerad oleks tulnud varem lahti lasta ning tema sõnad olid need: see, keda koer on korra näksinud, see enam tänavale ei tule,” ütles Närska Eesti Päevalehele.