Ansip ja Vaher olid pressikonverentsil Kohtla-Järve tüdruku topeltkodakondsuse teemal eri meelt
Siseminister Ken-Marti Vaher leiab, et 13-aastasele Kohtla-Järve tüdrukule erandkorras topeltkodakondsust lubades pannakse seaduskuulekad pered ebavõrdsesse olukorda. Peaminister Andrus Ansip leiab aga, et kodakondsuse äravõtmist peaks menetlema senikaua, kuni neiu saab täisealiseks ning otsustab ise, kumma riigi kodakondsust soovib.
"Kodakondsus on eriline suhe inimese ja riigi vahel. Kodakondsus pole nagu pangakaart, mida kogume, et mida rohkem seda uhkem," sõnas Vaher tänasel valitsuse pressikonverentsil.
Kohtla-Järve tüdruku juhtumi puhul on Vaheri arvates lahendus lapsevanema, mitte riigi käes. "Eestkotsja on teinud otsuseid, mis on õigusevastased. Seadused on kõikidele võrdsed ja me peame lähtuma sellest, et õigusvastane käitumine ei saa tuua kaasa soodsamat olukorda, kui seaduskuulekas."
Vaheri sõnul on Vene kodakondsusest on võimalik loobuda, kui üks vanem on muu riigi kodakondsuses või taotleb seda. Antud juhtumi puhul pole aga vanemad Eesti kodakondsuse taotlemist alustanud.
"Õiguskuuleksid vanemaid, kes pole seda võimalust kasutanud, ei peaks panema ebavõrdesse olukorda. Anname ju nii signaali, et on võimalik käituda õigusvastaselt ja taotleda ka vene kodakondsust," sõnas vaher.
Minister ei toeta ka ideed, et naturalisatsiooni korras oleks topelt-kodakondsus lubatud.
Peaminister Andrus Ansip leiab aga, et 13-aastasele Kohtla-Järve tüdrukule võiks kodakondsus jääda ning selle võimaliku äravõtmise küsimust menetleda kuni tüdruku täisealiseks saamiseni.
"See, et politsei-ja piirivalveamet alustas topeltkodakondsuse äravõtmise, on õige, sest see kohustus tuleneb seadusest. Menetleda võiks aga nii kaua, kuni tüdruk saab täiseliseks. See oleks inimlik," ütles Ansip valitsuse pressikonverentsil.
Ansip leiab, et mõneks aastaks kodakondsuse äravõtmine oleks tüdruku solvamine. "Kui ta ka hiljem saab kodakondsuse tagasi, on ta vahepeal riivata saanud ja nii on keeruline riiki sümpaatiaga suhtuda. Minu pakutud variant ei eelda seaduse muutmist ning see ei tekita lapsele hingelisi haavu. Pole vaja teda traumeerida".
"Mul on sugulaste hulgas Kanada kodanikke, kes on ka Eesti kodanikud. Lojaalsus kahele riigile pole välistatud ja tänapäeval on inimestel mitmeid identiteete, korraga võib olla kanadalane ja eestlane. Peaksime taolistel puhkudel lubama topelt-kodakondust," lisas Ansip.
"Minu meelest pole see meie riigi huvides tekitada juurde inimesi, kes ei suhtu hästi meie riiki," põhjendas ta.
Kohtla-Järvelt pärit 13-aastane Kristina Brujeva, kellel on nii Eesti kui ka Venemaa kodakondsus, jääb ilmselt Eesti omast ilma. Seepärast tuleb tal taotleda Eesti elamisluba.
Politsei- ja piirivalveameti (PPA) kodakondsus- ja migratsiooniosakonna menetlusbüroo juht Maige Lepp selgitas, et Brujeva vanemad peavad valima, millise kodakondsuse nad oma lapsele jätavad.
„Kui last ei vabastata teise riigi kodakondsusest, siis vastavalt seadusele loetakse laps Eesti kodakondsuse kaotanuks,” ütles Lepp. „Edasi tuleb tal taotleda elamisluba.”
Lepa sõnul on lapse emal, kes on määratlemata kodakondsusega, võimalus ka endale Eesti kodakondsust taotleda. Kui ema saab Eesti kodakondsuse, vabastab Venemaa lapse oma riigi kodakondsusest ka alaealisena, kui lapse vanem seda taotleb. „Teist võimalust kehtivate seaduste alusel ei ole, kuna Eestis on topeltkodakondsus keelatud.”
Lepp märkis, et kui lapsel jääb kehtima teise riigi kodakondsus ja kui ta saab täisealiseks, on tal võimalik teisest kodakondsusest loobuda ja Eesti kodakondsus taastada.
