Ansip kinnitas Eesti jätkuvat toetust Moldovale. „Eesti on endiselt valmis jagama Moldovaga nii riigi reformimise kui Euroopa Liiduga ühinemise kogemust,“ ütles ta. Ühtlasi avaldas peaminister heameelt, et Moldova on pingutatud Euroopa Liidu suunalise integratsiooni nimel ning seda on märgatud laiemalt, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.

„Moldova on üks Euroopa Liidu idapartnerlusriikide edukamatest sihtriikidest,“ nentis peaminister ja avaldas lootust, et positiivsed arengud jätkuvad ka tulevikus. „Eesti ja Moldova koostöö eesmärk on toetada Moldovat teel Euroopa Liitu,“ lisas ta.

Kõneldes Eesti liitumisest Euroopa Liiduga, tõi peaminister välja, et Eesti edu võtmeks oli selge eesmärgi omamine ja rahva toetus. „Eesti alustas koheselt ettevalmistustöödega ning hädavajalikud struktuursed reformid viidi läbi väga kiiresti. Samas teadsime alati, et reformime riiki iseenda, mitte liitumistingimuste formaalse täitmise pärast.“ Ühtlasi rõhutas peaminister, et muutuste läbiviimisel on väga oluline elanikkonna toetus, sest ainult tänu ühisele tahtele suudetakse läbida kõik need väljakutsed, mida liitumisprotsess endast kujutab.

Koostööd kahe riigi vahel soovitakse peaministri sõnul jätkata nii poliitiliste ja ametkondlike suhete edendamisel kui ka majanduse vallas. „Juba praegu nõustab E-Riigi Akadeemia Moldovat IT-alastes küsimustes e-valitsemise korraldamisel, kuid edukaid koostööprojekte on teisigi,“ ütles peaminister Ansip. Näiteks on Eesti spetsialistid nõustanud Moldovat haldussuutlikkuse küsimustes, samuti konsulteeritakse Moldovat, kuidas kasvatada läbirääkimisevõimekust suhtlemisel Euroopa Liiduga.

Moldova peaministri kahepäevase visiidi raames allkirjastatakse mitmed bilateraalsed lepingud, mis puudutavad sotsiaalkindlustust, haridus-, kultuuri-, noorsoo- ja spordi- ning keskkonnaalast koostööd.

“Euroopaga lõimumise reformid vajavad mitte ainult riigi poliitilise juhtkonna toetust, vaid kogu rahva – vabakonna, opositsiooni, parlamendiväliste erakondade, ettevõtjate – kaasamist, laialdast ja usalduslikku selgitustööd avalikkusele,” rõhutas president Toomas Hendrik Ilves kohtumisel Filatiga.

“Teie reformid on tarvilikud eelkõige Moldovale ning samas ka Euroopa Liidule, kelle huvides on suurendada meie naabruskonnas demokraatiat, avatust ja edukust,” ütles president Ilves, kinnitades Eesti toetust Moldova tihedamale poliitilisele ja majanduslikule lõimumisele Euroopa Liiduga.

Eesti riigipea meenutas, et kiiremini edasiliikuvad partnerriigid, Moldova kahtlemata nende seas, saavad ka Euroopa Liidult rohkem toetust ja võimalusi.

“Nii näiteks loodan, et peatselt alustavad Brüssel ja Chisinau laiaulatusliku vabakaubanduslepingu DCFTA läbirääkimisi,” sõnas president Ilves, pidades ka oluliseks assotsiatsioonilepingu kõneluste ja viisadialoogiga jõudsalt edasi liikumist.

Eestile on Moldova jätkuvalt üks arengukoostöö olulisematest sihtriikidest.

President Ilves ja peaminister Filat kõnelesid püüdlustest jõuda lahenduseni Transnistria konfliktis ning Moldova suhetest lähinaabritega.