Ansip hoiatas eestlasi Hispaania stiilis 25protsendilise töötuse ohu eest
Töötukassa nõukogu tegi tööandjate ja ametiühingute häälte toel eelmisel nädalal valitsusele ettepaneku langetada töötuskindlustusmakset järgmisel aastal praeguselt kolmelt 2,1 protsendini. See peaks makse langetamise toetajate sõnul jätma inimestele ja ettevõtetele kätte kokku umbes 50-60 miljonit eurot.
Tööandjate keskliidu juht Toomas Tamsar märkis töötukindlustusmakse vähendamisettepanekut kommenteerides, et töötukassa reservid on kasvanud väga suureks ning "see on rahapada, mis ajab lihtsalt üle ääre".
Ansip neljapäeval valitsuse pressikonverentsil selle hinnanguga nõus polnud. "Ei taha nüüd hirmutama hakata, aga mõelge nüüd näiteks Hispaania peale, kas nende kriis on tõepoolest kestnud kaks aastat, milleks meil arvatakse, et on vaja reserve koguda? Ta on ikka kõvasti rohkem kestnud kui kaks aastat, sest kriis Hispaanias algas varem, kui ta jõudis Eestisse. Ja tööpuudus seal ei ole mitte alla 20 protsenti, nii nagu ta Eestis kõige halvematel aegadel oli lühiajaliselt, vaid on juba pikka aega olnud seal 25-27 protsendi ringis. Kõik me oleme veendunud, et meie majas kunagi tulekahju ei tule, aga igaks juhuks kindlustame me siiski oma maja ära," rääkis Ansip.
Tema sõnul tasub õppida buumiaegsest kogemusest. Buumi ajal oli Eestis tema sõnul summaarne töötuskindlustuse makse määr 1,5 protsenti. "Majandus kasvas mühinal ja siis tööandjad, ametiühingud ütlesid, et töötukassas on raha ülearu palju. Raha on nii palju, et ajab üle ääre juba ja mitte kunagi ei suudeta neid reserve, mis sinna juba pooleteise protsendise maksemääraga kogunenud on, ära kulutada," rääkis Ansip.
Valitsus võttis siis ametiühinguid ja tööandjaid kuulda ja otsustas selle poolteist protsenti ära kärpida, nii et summaarseks töötuskindlustuse maksemääraks sai 0,9 protsenti. "Siis läks Lehman Brothers pankrotti, lahvatas ülemaailmne finantskriis. Ja mis me siis tegime? Siis me suurendasime töötuskindlustusmakse määra 4,2 protsendile. Ootamatult selgus, et see anum, mis justkui üle ääre ajas, ei ole üleüldsegi nii palju rahaga täidetud, et võiks kriisi üle elada," rääkis Ansip.
Peaminister lükkas tagasi süüdistuse, et töötukassa rahadega lapitakse tegelikult eelarveauke. "Ma ei räägiks mingit mõttetut juttu eelarveaukude lappimisest. Selle rahaga ei saa lappida mitte ühtegi auku, see raha on kasutatav, mis töötukassasse kogutakse, ainult kindlatel eesmärkidel. Ja veel – jutud sellest, et see raha on majandusest välja viidud, ei päde. Sellel eelarveaukude lappimisel on tõega niipalju kokkupuudet, et valitsussektori tasakaalu ta kindlasti mõjutab. Ja kui sealt tuleks tasakaalule negatiivne mõju, siis see tähendab seda, et näiteks teede ehituses tellimuste maht väheneb, sest see tuleb kompenseerida kusagil teises valitsussektoris," rääkis Ansip.
