Ansip märkis, et alates 2006. aastast on õpetajate palk kasvanud enam kui riigi keskmine palk. Aastail 2006-2010 kasvas õpetajate palga alammäär Ansipi sõnul 44 protsenti. Lisaks sõnas Ansip, et Eesti kulutab haridusele seitse protsenti SKP-st, mis on Euroopa Liidus oma suuruselt neljandal kohal. Peaministi sõnul on raha koolivõrgus seega olemas, kuid palkade tõstmiseks tuleb koolivõrku optimeerida.

Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo teatas eelmisel nädalal riigikogus, et puhtalt rehkenduste järgi võiks Eestis alles jääda 54 gümnaasiumi. Ansip sõnas täna, et gümnaasiumide arvu praeguselt 220-lt 54-100 gümnaasiumile vähendades, saab õpetajate palk tõusta 30 protsenti. GÜmnaasiumide vähendamine on peaministri sõnul protsess ning eri põhjustel jääb neid alles kindlasti rohkem kui 54.

Ideaalis oleks Ansipi sõnul 54 gümnaasiumi ja need kõik pakuksid Eesti parimate gümnaasiumide kvaliteediga õpet. Paratamatult jääb koolivõrku korrastades õpetajaid üle, kuid suuri koondamisi Ansipi sõnul oodata ei ole, kuna mitmed õpetajad jäävad pensionile. Samas sõltub see aga asukohast ning mõnel pool tuleb peaministri hinnangul õpetajaid ka koondada.

Äsja õpetajahariduse saanud noorte pärast Ansip ei muretse, kuna usub, et nad leiavad endale kindlasti koha. Ta ei muretse ka nende pärast, kes koondatakse. "Ma usun, et keegi ei jää lihtsalt lageda taeva alla ja ilma peale," sõnas Ansip, et gümnaasiumide kavaga tegeledes mõeldakse haridus- ja teadusministeeriumis ka töökoha kaotanud õpetajatele.

Õpetajate vananemisprobleemile viidates ütles Ansip, et keskmine õpetaja vaneneb sedamööda, kuidas vananeb rahvastik. Ta avaldas heameelt, et koolides on palju kogenud õpetajaid. Õpetajate keskmine vanus on peaministri sõnul 46,7 aastat. Ansip nentis samas, et noori õpetajaid on kooli vaja ja loetles mitmeid stipendiume ja nimetas lähtetoetust kui õpetajaks õppimise ja minemise motivaatoreid.

Küsimusele, kuidas suhtub peaminister õpetajate palga riigi keskmise palgaga sidumisse, vastas Ansip, et eitavalt. Õpetajate palku on suudetud hoida keskmise palga tasemel ning peaminister usub, et palku saab ilmselt taas tõsta järgmisel aastal. "Ega ma ei anna garantiid, et järgmisel aastal paremaks läheb," rääkis Ansip, et keegi ei oska ette ennustada, mis maailma majanduses lähiajal juhtub.

Ansip loodab õpetajate aktiivsele kaasalöömisele koolivõrgu korrastamisel, kuna seeläbi kasvavad ka nende palgad. Mitmes eluvaldkonnas on inimesed peaministri sõnul õnnetud, sest nende palgad on väiksed. Samas on teiste riikidega võrreldes just need valdkonnad paremini finantseeritud, korrastamise läbi saab peaministri hinnangul seega mitmel pool palku tõsta.