„Ma olen skeptiline tasulise teelõigu ehitamise osas,“ ütles peaminister täna valitsuse pressikonverentsil. Tema sõnul on Eesti nii väike, et ühe teelõigu eest maksu koguda ei oleks õige. Samas möönis ta, et Euroopas on paraku teistsugused trendid.

„Ilmselt maksab maksumaksja selle tee kinni riigieelarvest,“ ütles ta. „Igaühel eraldi selle tee eest maksta ei tule.“

Ansip avaldas lootust, et tee valmib mitte küll selle valitsuse tegevuse jooksul, aga vähemalt alustatakse teeehitust selle valitsuse tegevuse ajal. „See võiks tähendada liiklusohutuse märgatavat paranemist ja muuhulgas ka sõidumugavaste suurendamist ja õige pisukest aja kokkuhoidu,“ kõneles peaminister.

Teedehituse praktikat tuleb muuta

Peaminister ei ole nõus kriitikutega, kes väidavad, et Mäo ümbersõidu ehituseks kulunud raha oli maha visatud, kuna tee lühenemine ja sõiduaja võit olid suhteliselt väikesed. Ta rääkis, et kui korrutada see üks minut võidetud sõiduaega kõigi nende autode arvuga, mis antud teelõiku läbivad, siis tasub Mäo projekt ära 20 kuni 25 aastaga.

„Ma loodan, et see kirglik neljarealise maantee nõudmine ei pöördu uue lõigu puhul jälle irooniaks nagu Mäo puhul paraku juhtund on,“ lausus Ansip.

Küll aga oli Ansip nõus kriitikaga teedeehitaja aadressil ja märkis, et teedeehituse rahastamisel ja lepingute sõlmimisel tuleks Eestil võtta eeskuju Soomest, kes sõlmib koos ehituslepingutega ka teede hoolduslepingud.

„Me peame oma teedehituse praktikat muutma,“ rääkis Ansip. Kui praegu annavad teede ehitajad garantii seaduse järgi ainult loetud aastateks ja pärast seda teed hakkavadki lagunema ning ehitaja ei olegi huvitatud sellest, et maanteed kestaksid 20 või 30 aastat, siis ilmselt on mõistlik siduda teedehituse lepingutega ka hoolduslepingud.

„Kui võrrelda Soomega, siis seal on tee-ehitaja huvitatud sellest, et tee kestaks ka paarkümmend aastat,“ selgitas Ansip. „Soomes korraldatakse hange nii ehitaja kui ka hooldaja leidmiseks. Kui ehitaja peab ise ka teed hooldama, siis ta teeb ka selle tee nii, et see kestaks 20 aastat.“