Ansip: Eesti arstide seas ei valitse ringkäendus
"Keila hooldushaiglas toimunut ei saa vaadelda sugugi üksikjuhtumina. Nimelt on Patsientide Esindusühingus olnud terve rida kaebusi üle Eesti, mis on samalaadsed Keila haigla juhtumitega. See, et PERH-i juhatus Keila hooldushaiglat juhtinud Andres Peri töölt vabastas, on igati kiiduväärt, aga samas ei saa sellega lugeda Eesti hooldusravi probleeme lahendatuks. Minu esimene küsimus siit: kuidas on plaanitud tagada teenuste kvaliteet hooldusravis?" küsis sotsiaaldemokraat Heljo Pikhof riigikogu infotunnis peaministrilt.
"See, mida ka mina nägin "Pealtnägija" saates, see mind – räägin Keila haiglast ikka – see mind loomulikult kurvastas. Aga ma siiski kutsuksin kõiki üles, sealhulgas teid, mitte tegema üldistusi. Ühe juhtumi põhjal statistilisi järeldusi teha on väär ja ma tahan uskuda, et meie hooldusravi kvaliteet on praegu märgatavalt parem, kui ta oli aastaid tagasi," vastas Ansip.
"Sellele uskumisele annab aluse ka teadmine, et hooldusravi voodikohtade arv on Eestis väga kiiresti kasvanud ja sellele veendumusele annab aluse ka teadmine, et hooldusravile kulutatud vahendite hulk on viimaste aastate jooksul väga kiiresti kasvanud," selgitas peaminister.
Pikhof ei pidanud selgitusi piisavaks ning esitas ka lisaküsimuse: "Ma ei tahtnud peatuda Keila haigla juhtumil kui üksikjuhtumil ja ma viitasin Patsientide Esindusühingule, kus on olnud arutlusel üle Eesti terve rida kaebusi, mis on samalaadsed. Siit mu teine küsimus: kuidas on tagatud efektiivne ja sõltumatu patsientide kaebuste lahendamine Eestis?"
Ansipi kinnitusel tagatakse kaebuste lahendamine seadustega. "Kahetsusväärsel kombel ka see televiisorist nähtud Keila juhtum ei sisaldanud endas patsientide või nende lähedaste kaebusi nendele institutsioonidele, kes nende kaebuste menetlemisega peaksid tegelema. See ei tähenda loomulikult seda, et pöördumine ajakirjanduse poole oleks olnud väär. Ajakirjanduse poole võib loomulikult alati pöörduda, kuid eelkõige tuleks pöörduda konkreetsete arstide, osakonnajuhatajate poole, sealt edasi haigla juhtkonna, haigla nõukogu poole, ministeeriumisse ja loomulikult on veel olemas sõltumatud inspektsioonid, kes niisuguste küsimustega tegelevad. Patsientidele hea kaitse peaks tagama kõik kokku tervikuna, kogu see süsteem, sealhulgas ajakirjandus," märkis peaminister.
"Minu meelest ei saa teenuse osutajad, planeerijad ega rahastajad kuidagi olla kaebuste lahendajad – neil kõigil on oma huvid ja see ei kaitse patsienti. Kolmas küsimus oleks, et kas sotsiaalministeeriumis väljatöötatud hooldusravi arengukava on ka mõeldud täitmiseks või ainult lugemiseks ja teadavõtmiseks?" väitis riigikogulane Pikhof vastu.
"Loomulikult täitmiseks!" vastas Ansip kiiresti. "Aga ma ei saa nõustuda teie justkui tehtud avaldusega, nagu arstide hulgas või siis meditsiinisüsteemis tervikuna valitseks totaalne ringkäendus ja juba eelduslikult ei ole ülemusele kaebamisel mitte mingisugust mõju. Minu meelest ei võiks meie seadusandjad rahulikult sellist olukorda pealt vaadata, kui see tõesti nii oleks, nad peaksid ikka seadusandlikul teel sellesse olukorda sekkuma. Õnneks asjad nii halvad ei ole."
