Angerjast on saanud Eestis tõeline haruldus

Statistikaameti andmeil on viimase kümne aasta jooksul angerjapüük Eesti rannikuvetest vähenenud ligi kaheksa ja siseveekogudest peaaegu kolm korda.

Eesti mereinstituudi vanemteadur Markus Vetemaa ütleb, et põhjusi on mitu: angerjaid püütakse liiga palju ning mõju avaldavad ka kliimamuutused. Kohalike angerjavarude kokkukuivamine võib ühtlasi olla seotud muutustega Golfi hoovuse tugevuses ja suunas, nimelt käivad angerjad kudemas teisel pool Atlandi ookeani Sargasso meres, kust hoovus kannab vastsed Euroopasse. Muutuste tõttu satub noori angerjaid rohkem lõunasse kui põhjapoolsetesse vetesse, kirjutab

Õhtuleht

.

Lõviosa Eesti siseveekogudest püütud angerjatest pärineb Võrtsjärvest ning nende arvukuse vähenemist mõjutab Võrtsjärve 30aastane veetaseme kõikumise tsükkel. "Viimastel aastatel on olnud kõrgveeperiood, mistõttu saadakse angerjat vähem kätte," sõnab maaülikooli limnoloogiakeskuse juhataja Ain Järvalt.