Andrus Ansip: volinikuna ma kevadel riigikokku ei kandideeri

Endine peaminister ja nüüdne riigikogu liige Andrus Ansip ei kavatse volinikuna kevadel riigikokku kandideerida.

"Euroopa Komisjoni liikmena ma ei kandideeriks riigikogu valimistel," vastas Ansip Delfi küsimusele.

Endine peaminister ja värske eurosaadik lisas, et Euroopa Komisjoni voliniku kandidaadi nimetab valitsus ning kandidaat peab sobima nii tulevasele Euroopa Komisjoni Presidendile kui ka Euroopa Parlamendile.

"Aruteludega Euroopa Komisjoni Presidendi kandidaadi leidmiseks alustati riigi- ja valitsusjuhtide tasemel ülemkogul sellel nädalal ning Euroopa Parlamendi uus koosseis alustab eeldatavalt tööd juulis. Seega pole praegu võimalik öelda, kellest saab Eestist nimetatud Euroopa Komisjoni liige," sõnas Ansip.

Tänasel kabinetinõupidamisel toetasid valitsuse liikmed peaminister Taavi Rõivase ettepanekut esitada Euroopa Komisjoni liikme kandidaadiks Andrus Ansip.

Valitsus leidis ühiselt, et Andrus Ansip on parim kandidaat Euroopa Komisjoni liikme ametikohale, arvestades tema pikaajalist pühendumust ja kogemust peaministrina, majandus- ja kommunikatsiooniministrina ning Euroopa Ülemkogu liikmena, samuti tema rahvalt saadud tugevat mandaati Euroopa Parlamendi valimistel. Andrus Ansipile anti Euroopa Parlamendi valimistel kokku 45 022 häält, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.

Ansip kogus 25. mail toimunud valimistel kõigist kandidaatidest suurima häältesaagi - 45 027 inimest valis ta Euroopa Parlamenti. Siiski ei raiska ta, nagu juba varasemalt välja hõigatud, europarlamendis kuigi kaua aega ja sihib hoopis tunduvalt mõjukamat eurovoliniku kohta.

Eurovolinikule, kes on Euroopas oluline täittevvõimu teostaja, ei ole küll parlamendi mandaat ette nähtud, kuid seda peetakse heaks tavaks, mistõttu otsustas ekspeaminister ka valimistel kandideerida.

Iga liikmesriik saab ühe volinikukoha, seega moodustub eurokomisjon 28-st volinikust, kellel kõigil on oma valdkond. Valdkonnad määrab lõplikult komisjoni president.