Peale rasket rattaõnnetus asus Ansip tegutsema Tartu linna poliitikas. Hiljem liikus ta edasi riigikokku ning peale rahandusministrina töötamist sai temast peaminister. "Peaminister astus tagasi. Öeldi, et ma olen parim variant. Kandideerisin ja ostutusin valituks," vastas Ansip lihtsalt.

"Valitsus, kuhu kuulusid nii Keskerakond, Rahvaliit ja Reform, oli väga populaarne. Kuid kahe aasta jooksul selle valitsuse koostöö ammendus. Erimeelsused olid liiga suured. Ja suhtumine pronkssõdurisse tekitas nii suuri erimeelsusi, et ei saanud enam jätkata," rääkis ta.

"Me kavatsesime päevavalgel pronkssõduri teisaldada. Oli olukord, kus kogu ülejäänud linn oli segi pekstud, aga sõduri ümbrus oli korras. Kui see pronkssõduri ala Tõnismäel piirati, seisime silmitsi rahutustega. Ma ütlesin, et peame pronkssõduri ära viima ja kõik toetasid seda mõtet."

"Kui me poleks seda probleemi lahendanud 2007. aastal siis see hind, mida riigil oleks tulnud maksta pronkssõduri eest hiljem, oleks märksa tõsisem olnud," lisas ta.

"Ma usun, et paljude jaoks olid selle öö sündmused need, mis asetasid Edgar Savisaare täielikku isolatsiooni. Temaga koostöö välistasid Reformierakond, IRl ja Sotsid," rääkis Ansip.

Ansipi valitsuse algusaegadesse jäid majandusbuumi aastad. Hiljem seisime silmitsi kriisiga. "Kõige raskem periood oligi see, kui taheti hakata ülekuumenenud majandust elavdama riigireservidega. Kui me oleksime seda teinud, siis poleks meil ja Hispaanial olnud väga suurt vahet," rääkis ta.

Ma teadsin kaks aastat ette, et ma kavatsen ametist loobuda. Igal asjal on oma algus ja peab olma ka oma lõpp. Parem lahkuda ametist siis, kui ametist lahkumist veel väga tugevalt ei nõuta," rääkis Ansip intervjuus.