„EASi on raha investeeritud sinna, kuhu on lubatud investeerida,“ kinnitas valitsusjuht täna riigikogu infotunnis. „Mingisugust raiskamise ega kuritöö sooritamise kahtlust audiitoritel ei ole.“

Küll aga möönis Ansip, et kahtlus on selles, et paljudel juhtudel, täpsemlt 58+3 ettevõtte puhul, on sõlmitud mingi seadme hankimiseks ja seejärel esitatud taotlus projekti rahastamiseks.

Ansip meenutas, et Euroopa Liidu reeglid näevad ette, et projektiga ei tohi alustada ennem kui on olemas sõlmitud lepingud EASiga.

Ansipi sõnul lasub EASil kahtlus, et täidetud ei ole ergutava mõju nõudmist. See puudutab kokku 61 projekti kogusummas 10,5 miljonit eurot.

„EAS peab leidma ettevõtjate jaoks võimalikult valutu lahenduse, et ettevõtted selle all ei kannataks,“ rääkis ta ja lisas, et praegu ei ole teada kõigi nende ettevõtete kohta, kas nende seadmete hankimise lepingud on olnud siduvad või mitte.