"Nagu kõiki, on ka mind häirinud reformi-ministrite ülbitsemine, mis tegelikult kõneleb sellest, kui palju Eesti sisedemokraatial on arenguruumi," ütles Tarand Delfile.

Viimase ülbitsemisena nimetas Tarand Ansipi-Kallase vangerdust. "Kummalgi härrasel ei tulnud kolm päeva meelde, et Eestis otsustab peaministri parlament," märkis Tarand. "See meid tulevikus peakski ootama. Mõtlen parlamendi tegeliku rolli kiiret taastamist."

Ansipi sõnapidamise suhtes ei ole Tarandil mingeid pretensioone, kui välja arvata kihutustöö ja loosungid stiilis "viie rikkama riigi hulka".

Eesti tõus inimarengu aruandes aeglustus

Tarand tõi välja, et Ansipi peaministriks oleku ajal on Eesti rahvusvahelises võrdluses arenenud edasi. "Tõsi, inimarengu indeksit kasutades on Eesti tõus riikide järjestudes aeglustunud," märkis ta ja lisas, et Eesti statistika korrastumisest (1997) kuni Ansipi valitsuseni oli tõus kohtades 3,3 aastas, Ansipi ajal 0,7.

"Mõistagi jääb teadmata, kui suur on keskmiselt rahva ja kui suur valitsuse osa selles arengus, kuid kindlasti on positiivne, et me ei olnud ilma valitsuseta," püüdis Tarand midagi positiivset välja tuua.

Positiivsena märkiski ta, et Ansip tundis ennast ametiaja lõpupoolel kaunis koduselt Euroopa Liidu nõukogus. "Aga mul puuduvad andmed millegi erilise saavutamisest," lisas ta samas.

Negatiivsetest asjaoludest Eestis Ansipi ametiajal märkis Tarand nelja asjas.

"Juba enne Ansipit alguse saanud erakondade gängistumine süvenes," kõneles Tarand. See tähendab tema sõnul karjerismi soosimist, töökohtade täitmist ebakompetentsete parteiliikmetega ning parlamendi tasalülitamist ning väga vähest koostööd valitsuse tasandil, kuna ministeeriumid meenutavad feodaalseid (parteilisi) kantsikesi.

Tarandi sõnul on Reformierakonnale algusest peale meeldinud matkida USA-d ja nende loosung oli "turg paneb kõik paika".

"Täna teame, kuidas ta vähe süüa saavaid lapsi paika pani," kõneles Tarand. "Selle idee puhul puudub täielikult kvantitatiivne mõtlemine, sest mis USA-s võibki isereguleeruda, ei saa toimida samas ulatuses nappide ressurssidega Eestis."

Tarand lisas, et USA-s toimib iseregulatsioon ka teaduse rahastamises, Eestis on see aga taas viinud süvenevalt gängide tekkimiseni.

Haldusreformi halvamine on suurim käkk

Tarandi sõnul toimus haldusreformi halvamine 2002. aastal, kuid Ansip jätkas seda poliit-tehnoloogilistel põhjustel lõpuni. "Mida mõttetute väikeste omavalitsuste ülalpidamine üle kümne aasta moraalselt ja rahaliselt tähendab, on kahe doktoritöö teema, kuid kindlasti Ansipi valitsuste suurim käkk."

Tarand mainis ka energeetikat, mis Euroopa Liidu survel on küll pisut arenenud, kuid allub endiselt meie monopoli diktaadile koos iseäralike seiklustega. Tarand nimetas unistusi osalusest tuumajaamast ning Eesti Energia turuvallutusi USA-s.

"Ka siin oleks olnud ammu aeg hüljata suurriikide "rasked" eeskujud ning joonduda Taani eeskuju järgi," tõi Tarand võrdluse.

Lõpetuseks integratsioonist ja aprilliööst

"On selge, et siin langes Ansipi kaela eelnevate valitsuste tegemata töö," tõdes Tarand. "Reageerima oleks pidanud vähemalt aastal 2002, kui Moskva tõukel väikeseid vene koolide lapsi hakati massiliselt Tõnismäele vedama." Kuid mängida küüniliselt Edgar Savisaarega häälte korjamise mängu rahvuslikul printsiibil, ei olnud Tarandi hinnangul riigimehelik.