Andres Kasekamp: sotsidel Euroopas ei lähe üldse niivõrd hästi kui Eestis

Sotside populaarsusel Eestis ei ole mingit seost poliitiliste trendidega mujal Euroopas, vastupidi - viimased aastad näitavad, et sotsid on pigem Euroopa valitsustest välja langenud või loovutanud valitsusjuhi koha, tõdes Eesti välispoliitika instituudi direktor ja Tartu Ülikooli professor Andres Kasekamp.

„Sotside populaarsusel Eestis ei ole suurt midagi tegemist Euroopa trendidega,“ ütles Kasekamp Delfile. „Eesti sotside tõus arvamusküsitluses on tingitud Eesti enda siseteguritest ja siin on väga vähe seotust arengutega mujal Euroopas.“

„Kui tuua võrdlus Euroopaga, siis tegelikult me näeme, et sotsidel laiemalt ei lähe üldse niivõrd hästi,“ kõneles professor. „Viimaste aastate trendid näitavad, et sotsid on pigem Euroopa valitsustest kõrvale jäänud või välja langenud. Jäänud on ainult üksikud riigid, kus sotsid on valitsuse eesotsas.“

Kasekamp märkis, et viimase aasta näide sotsiaademokraatide edust Euroopas on vaid Taanist. Isegi Taani puhul võib tema sõnul öelda, et edu põhjus on see, et parempoolsed olid väga pikalt olnud võimul ja valijaskonna soov oli vanad tegijad välja vahetada.

"Muidu on sotsid loovutanud valitsusjuhi koha,“ tõdes Kasekamp ja tõi näiteks Hispaania ja Portugali. „Isegi Rootsis, kus sotsiaaldemokraadid olid kõige kauem järjepidevalt võimul, on partei saanud kaotuse kaks viimast valimist järjest. Ka Soomes, kus sotsid olid pikemat aega valitsuse eesotsas, ei ole neil enam valitsujuhi kohta, kuigi nad on koalitsioonis.“

Sotside kõrgaeg oli 60 ja 70-ndatel

Kasekamp rääkis pikemaajalisele trendile viidates, et sõjajärgses Euroopas oli sotside kõrgaeg 60ndatel ja 70ndatel aastatel ja pärast seda on olnud pidev langus valijate toetuse osakaalus.

Tema sõnul on traditsioonilised suured erakonnad Lääne-Euroopas laiemalt kaotanud valijate toetust.

„Viimaste aastakümnete trend näitab, et sotsidel oli viimane helge hetk umbes 15 aastat tagasi, kui nad olid tõusteel ja nende särav eestkõneleja oli Briti valitsusjuht Tony Blair, kes sai 1997. aastal võimule ja võttis kasutusele tsentristlikuma poliitika,“ meenutas Kasekamp.

Alates eelmise kümnendi teisest poolest on sotsiaaldemokraate tabanud aga pidev langus.

„Suure finantskriisi alguses 2008. ja 2009. aastal räägiti küll palju sellest, et tegemist on kapitalismi kriisiga, et pangad ei ole piisavalt reguleeritud ja on vaja rohkem riigi sekkumist ning paljud vaatlejad ennustasid, et äriilmaga tihedamalt seotud parempoolsed valitsused kukuvad ja finantskriis teeb avangu sotside uuele tõusule,“ kõneles Kasekamp. „Seda pole aga juhtunud ja sotside juhitud Euroopa valitsuste arv on hoopis vähenenud.“

Sotsiaaldemokraatide ainus läbimurde koht paistab praegu Prantsusmaal, kus aprillis toimuvad presidendivalimised. „Viimastel päevadel pärast Toulouse'i tulistamise tragöödiat on president Nicolas Sarkozy aktsiad küll tublisti tõusnud, aga enne oodati hoopis, et sotside kandidaat François Hollande võib valimised võita,“ rääkis Kasekamp. „Eks see kuu aja pärast selgub.“

Eesti sotsidelt oodatakse värskeid tuuli

Sotsiaaldemokraadid on Kasekampi sõnul jätnud mulje, et nad pakuvad värskemat alternatiivi Andrus Ansipi juhitud Reformierakonna valitsusele. Ta märkis, et Ansip on Jean-Claude Junckeri järel Euroopa Liidus kõige kauem võimul olnud valitsusjuht.

Professori sõnul on sotsiaaldemokraatia Eestis saanud iseenesest mõistetavaks. „Sotsid on saanud sotsideks,“ kõneles ta. „Meie sotsid ei julgenud veel 90-ndatel kasutada seda nime ega punast värvigi. Nüüd on nad lõpuks tõusmas ja neil on selgelt oma kuvand.“

Eesti sotsidel edul pole Kasekampi hinnangul nii palju tegemist sellega, mis nad ise on teinud, kuivõrd rohkem sellega, mis teiste erakondadega on lahti.

„Keskerakond on oma enda probleemidega hõivatud ja seetõttu on sotsid suutnud jätta riigikogus mulje, et nemad on põhiline opositsiooniline jõud,“ rääkis ta. IRL on tema sõnul ilma tugeva Mart Laarita aga kahvatu.

Ta lisas, et sotside jaoks on oluline ka see, mis juhtub Keskerakonna ja Edgar Savisaarega. „Nende edu sõltub sellest, kuidas Keskerakond areneb, sest nad konkureerivad venekeelse valijaskonna pärast,“ kõneles ta. „Praegu on väljavaated head, aga kui kunagi Edgar Savisaar ei ole enam partei eesotsas, siis on see hoopis teistsugune Keskerakond.“