Andres Jaadla: kortermajade tühjaksjäämine maal on regionaalsete probleemide tagajärg

 (42)
Raivo Ossip ja maja, kus ta elab
Maal asuv kolhoosiaegne kortermajaFoto: Anni Õnneleid

Eesti Korteriühistute Liidu (EKÜL) esimehe Andres Jaadla sõnul on kortermajade tühjaksjäämine maal regionaalsete probleemide tagajärg. Omavalitsuste üürimajade ehitus ei tohi aga hakata toimuma olemasolevate majade renoveerimise arvel.

Ärileht kirjutas möödunud pühapäeval, et Eestis leidub piirkondi, kus kinnisvaral sisuliselt ei ole väärtust. Eriti puudutab see endiste kolhoosikeskuste ja Ida-Virumaa tööstuslinnade kortermaju, mis on kaotanud suure osa elanikest. Korterid nendes majades maksavad parimal juhul vaid paar tuhat eurot.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi 2014. aasta uuringu kohaselt oli probleemseid kortermaju üle kogu Eesti 302, neist 167 vajavad lammutamist ning 135 renoveerimist, ütles Jaadla Delfile. Näiteks Valgamaal oli uuringu kohaselt probleemseid kortermaju 108, neist enamik Valga linnas. Kohtla-Järvel oli seis sama kurb: 42 kortermaja on hullus seisukorras. "Omavalitsused vajavad nende lammutamisel rahalist tuge ja juba varem on riik selles osas õla alla pannud, nüüd seda lammutustoetust koguni suurendanud ja see on igati kiiduväärt," märkis ta.

Kortermajade tühjenemine on Jaadla sõnul regionaalsete probleemide otsene tagajärg: piirkonnas on vähe töökohti, seetõttu jääb rahvast vähemaks ning noori juurde ei tule, elanikkond vananeb. Kogu Eestit tuleb tema kinnitusel vaadelda aga tervikuna ja seda regionaalpoliitiliselt ka arendada. "Olen nõus arhitektuurikeskuse juhi Raul Järgiga, kes hiljutises intervjuus ütles: elu peab toimuma võrdväärselt nii Valgas kui Tallinnas, nii oleks muretsemiseks vähem põhjust," sõnas Jaadla.

Seotud lood:

Omavalitsuste üürimajade programmi kohta ütles Jaadla, et kindlasti ei tohi nende rajamine tulla olemasolevate majade renoveerimise arvelt. "Valitsuse lubadus eraldada neljal järgmisel aastal korterelamute rekonstrueerimiseks 100 miljonit eurot väärib tunnustust ning rõõmustab iseäranis neid ühistud, kes juba on omalt poolt ettevalmistusele kulutanud pea 2 miljonit eurot, lootes renoveerimistoetust saada," märkis ta.

Jaadla kinnitusel asuvad aktiivsed maju renoveerivad korteriühistud Kredexi andmetele tuginedes sugugi mitte Talinnas ja Harjumaal, vaid hoopis väiksemates linnades, samuti maapiirkonnas. Näiteks pälvis mullu EKÜL-ilt tiitli "Edukaim renoveerimisprojekt 2016" korteriühistu Aasa tee 1 Tartumaal Ilmatsalus. "Majas on renoveerimisel tehtud praktiliselt kõik tööd, mida võimalik teha on. Kortermaja renoveerimisprojekti iseloomustab maapiirkonnale iseloomulik ökoloogiliselt jätkusuutlik lahendus," tõi Jaadla välja.

Rakverest võib aga saada esimene Eesti linn, kus kõik nõukaaegsed korrusmajad saavad renoveeritud. "Väikeses, aga tublis Kesk-Eesti alevikus Väätsal, mis iga-aastase kortermajade festivaliga silma paistab, on üks maja juba renoveeritud, kaks renoveerimisprotsessi alustamas," sõnas Jaadla.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare