Herkeli selgituste kohaselt on visiidi toimumise üheks eeltingimuseks see, et raportööril oleks muude kohtumiste kõrval võimalus külastada poliitvange. Herkeli eelmine raport valmis 2011. aasta jaanuaris, teatas riigikogu pressiteenistus.

Enne seda ta Valgevene võimudelt kutset ei saanud, mis aga ei takistanud toona Valgevene võime süüdistamast raportööri tuginemises üksnes teistele allikatele.

Herkeli sõnul on Valgevene võimude koostöövalmidus endiselt küsitav, kuid mõned mitteformaalsed kontaktid annavad lootust, et tekib teatud dialoog.

„Minu visiidi vajadust on Minskile mitmel tasandil signaliseeritud. Olen püüdnud omalt poolt selgitada, et ainuüksi fakt, kui raportööril võimaldatakse olukorraga tutvuda ja kõigi oluliste persoonidega kohtuda, oleks Valgevene jaoks suur võit isegi sel juhul, kui raporti sisu tuleb kriitiline,“ ütles Herkel.

Surmanuhtluse küsimus

Herkel märkis, et Euroopa Nõukogu on poliitvangide vabastamise kõrval huvitatud ka dialoogi saavutamisest surmanuhtluse kaotamise teemal.

„Valgevene parlamendis on loodud vastav töörühm. Nendega kohtumine ning kutsumine Strasbourgi võib eelneda raportööri visiidile,“ arvas ta.

„Kuluaarides on mõnikord oletatud, et takistus võib peituda selles, et olen Valgevene teemaga pikalt tegelenud, mille tõttu mu varasemad seisukohavõtud teevad sealsed võimud ettevaatlikuks,“ selgitas Herkel.

Ta lisas, et vestles kaks nädalat tagasi Valgevene parlamendiliikmetega Peterburi konverentsil ning sel nädalal ka nende diplomaatilise esindajaga Strasbourgis. „Need kontaktid ei kinnita, et uks jääb nii suletuks nagu varem,“ ütles Herkel.

„Usun, et võin visiidiga mõned kuud viivitada, aga kui me pole edasi liikunud aasta lõpuks, siis hakkab järjekordne raport valmima juba kaudsete allikate ja nende kontaktide baasil, mis mul on Valgevene mittetulundusühingute ja opositsiooni esindajatega kas Strasbourgis, Tallinnas või mujal väljaspool Valgevenet,“ selgitas Herkel.