"Kui põhikiri võimaldaks, ei näeks ma põhjust mitte kandideerida. Aga ma olen algusest peale öelnud kõigile, kes on tahtnud põhikirja seda sätet muutma hakata, et kui see kord kokku lepiti, siis minu pärast seda ei muudeta," kommenteeris Herkel Delfile erakonnale juhi valimist.

Talvikusse usub Herkel samuti. "Iga uus esimees töötab selle nimel, et erakonna toetus tõuseks ja Arturil on selleks kindlasti potentsiaali," sõnas ta.

Herkel leiab, et Vabaerakond on väga heas seisus. "Oleme alates 2014. aastast tõusnud nullist riigikokku arvestatava toetusega erakonnaks. See on ühiskonna vahepealset sumbumist arvestades unikaalne saavutus. Oleme töökad, kui vaadata kõiki algatusi, esinemiste intensiivsust jms. Meil on kartellierakondadest väga selgelt eristuvad sõnumid ennekõike demokraatia ja võrdsete võimaluste tagamise küsimuses. Teised on enda loodud halva poliitilise kultuuri vangid, aga meie püüame seda kõigi vahenditega saneerida," leiab erakonna juht.

Samas möönab Herkel, et Vabaerakonnas on ka kasvuraskusi, mis aeg-ajalt esile löövad. "Tervikuna on erakond töökorras ja jagab endiselt idealismi teha asju teisiti ja mitte jagada vanade erakondade künismi".

Riigikogu Vabaerakonna fraktsiooni kuuluv Artur Talvik teatas eile, et astub erakonda ning kandideerib ka partei juhiks. Talvik andis sotsiaalmeedias teada, et astub "paljude vabaerakondlaste ja Vabaerakonna lähedal seisvate inimeste soovil ja enda vabal tahtel täna erakonda".

"Naistepäevale kohaselt pean ka lisama, et sain ka selleks oma naise loa, et mitte öelda rohkemat. Nüüd siis alustan esimeheks kandideerimist. Pikem programmiline avaldus tuleb paari nädala sees," seisis Talviku Facebooki postituses.

Vabaerakonna senine juht Andres Herkel ei saa esimehena jätkata, sest seda ei luba erakonna põhikiri, mis näeb ette, et esimeheks ega ka juhatuse liikmeks ei saa valida inimest, kes on ametis olnud kolm järjestikust ametiaega.

Kaks nädalat tagasi kirjutas Eesti Ekspress, et erakond sipleb tõsises kriisis. Vabaerakonna reiting (eri küsitlejad näitavad küll veidi erinevaid andmeid) kõikus 2015. aastal ja 2016. aasta alguses 15 ja 19 protsendi vahel. Viimastel kuudel on toetus hõljunud 10 protsendi kandis ja mõnikord isegi allpool. Langustrend paistab selgelt välja. Veebruaris näitasid Kantar Emor uuringutulemused, et sügisestel kohalikel valimistel toetaks Vabaerakonda neli protsenti valijatest.

Sügisestel KOV valimistel Vabaerakond samas erakonnana ei kandideeri, seda tehakse valimisliitude nimekirjas. "Mingi osa meie toetusest peegeldub valimisliitude toetuses," ütles Vabaerakonna fraktsiooni meedianõunik Epp Alatalu.